Võta hetk oma vaimule ja meelele - tule jalutuskäigule läbi Kadrioru! Rahulik ja roheline Kadriorg on linna üks elegantsemaid piirkondi, kus loovad koosluse Tallinna kõrgklassi ajalugu, pargikultuur ja peen puitarhitektuur.
Pärast Eestimaa alade vallutamist 18. sajandil, rajas vene tsaar Peeter I Tallinna mereranniku lähistele lossi ja pargiansambli, mille ümber hakkas kujunema uus elamupiirkond. Piirkond sai nime Katharinenthal, hiljem eestipäraselt Kadriorg, Peetri armastatud naise Ekaterina järgi.
Tänapäeval on Kadrioru piirkond hinnatud siin paiknevate muuseumide ja imekauni ajaloolise pargi poolest ning siinsed vaiksed tänavad pakuvad vaheldust kiirest linnamelust.
Kirjeldatud jalutuskäik pakub võimalust avastada Kadrioru piirkonda, selle ajalugu, loodust ja arhitektuuri omal käel ja omas tempos.
Teekonnal ootavad sind ees:
Lisaks põhimarsruudile leiad lisasoovitusi Kadrioru vaatamisväärsuste ja elamuste kohta, kui soovid oma teekonda pikemaks teha.
Teekond algab Balti Jaamast, kus hüppad trammile 1, et sõita otse Kadriorgu. Võid ka sõita trammiga 2 Hobujaama peatusesse ja seal trammile 1 või 3 ümber istuda. Balti Jaama trammipeatus asub turu kõrval ning sõit Kadriorgu kestab kuni 15 minutit.
Transpordipiletid: Lihtsaim viis sõidu eest tasumiseks on viipemaksega bussi või trammi esiukse juures olevas validaatoris. Ühe tunni pilet maksab 2 € ja kui teed päeva jooksul mitu sõitu, siis maksad maksimaalselt 5,50 €, mis on päevapileti hind. Tallinlastele on linna ühistransport tasuta, kuid igal sõidul tuleb valideerida Ühiskaart.
Jalutuskäik saab alguse Kadrioru trammipeatusest. Kui astud trammilt, jätka otse mööda Weizenbergi tänavat Kadrioru pargi suunas. Pargi alguses, paremat kätt, asub kollane maja, milles tegutseb Katharinenthali kohvik. Siit võid tee peale kaasa haarata maitsva saiakese või kuuma joogi, kuid hubase interjööriga kohvik on ka mõnus peatuspaik.
Kadrioru park on Eesti üks silmapaistvamaid palee- ja pargiansambleid ja hõlmab ligi 70 hektarit maad. Kadrioru lossi ja parki hakati ehitama 1718. aastal vene tsaari Peeter I käsul, kes soovis siia endale suvepaleed. Tänapäeval on siin näha pargikujunduse näiteid nii 18., 19. Kui ka 20. sajandist.
Jätkates mööda teed jõuad luigetiigi juurde, mida võib pidada pargi südameks. Tee tiir ümber tiigi ja uudista tiigi ääres paiknevaid kujusid, tiiki ennast, seal ujuvaid parte ja luiki ning tiigi keskel paiknevat kaunist lehtlat.
Muide, parki läbivate jalgradade kogupikkus on 16 kilomeetrit, nii et siin jalutades või tervisejooksu tehes saad hõlpsalt kokku päevase soovitatud liikumisvajaduse.
Kui oled lõpetanud tiiru ümber luigetiigi, sea sammud taas Weizenbergi tänavale ja jätka jalutuskäiku, mis viib su mööda mitmest põnevast muuseumist. Vasakut kätt jääb kaunis Kadrioru loss. Barokkpalee on omaette juba vaatamisväärsus, kuid siin tegutseb ka Eesti kunstimuuseumi väliskunstile pühendatud filiaal – Kadrioru kunstimuuseum. Kunstimuuseumist edasi paikneb Eesti Vabariigi Presidendi residents ja kantselei, mis pole küll tavakülastajatele avatud, kuid hoonet ja selle ümbrust võib imetleda väljast. Möödud ka Mikkeli muuseumist, mis jääb paremale ning tee lõpus on vasakul Peeter I majamuuseum ning paremat kätt sissepääs eesti kunstile pühendatud Kumu kunstimuuseumisse.
Väiksemate lastega peredel soovitame külastada Miiamilla lastemuuseumi, kus on lõbusaid ja harivaid käed-külge eksponaate lastele vanuses 2 kuni 10. Lastemuuseumi lähedal on ka suur mänguväljak ja pargis on avatud hooajaliselt ka väike lõbustuspark.
Soovitus: Tallinn Cardiga pääsed kõikidesse nimetatud muuseumidesse tasuta ning kaardiomanikele on Tallinna ühistransport samuti tasuta.
Kui kunstist ja kultuurist on küllus, suundu pargialalt Kadrioru elamupiirkonda. Siin tundub linn justkui vaiksem ja rahulikum. Enam kui sajandivanustest villadest möödudes tundub aeg peatuvat. Siinsetes kaunite garniisidega majades on elanud tuntud Eesti kirjanikud, kunstnikud ja ka poliitiline eliit. Külastamiseks on avatud A. H. Tammsaare muuseum, Eduard Vilde muuseum ja Mati Undi muuseum. Kas tänapäeval on Kadriorus paiknev kodu prestiiži märk.
Kadrioru piirkond mängis olulist rolli ka Eesti spaakultuuri arengus – just siia asutas Benedikt Georg Witte esimese mereäärse kuurordi Vene impeeriumis.
Nüüdseks oled läbi teinud üsna pika jalutuskäigu ja on kahtlemata aeg teha söögipaus. Õnneks on Kadriorus arvukalt väga häid ja eriilmelisi söögikohti. Siin on mõned kohalike lemmikud: NOP Kohvik on hubase miljööga kodune söögikoht, mille menüüst leiab mahemunadest valmistatud roogasid kuid ka mitmeid vegan- ja laktoosi ning nisuvabasid toite. Mon Repos on elegantne restoran, mis pakub prantsuse brasserie stiilis toite. Restoranis Mantel ja Korsten viljeletakse kõrgetasemelist kokakunsti, mis on leidnud ära märkimist ka Michelini giidis.
Vaata kaardil kategooriat “Food”, et näha suuremat valikut restorane Kadrioru piirkonnas.
Kui tunned, et avastusretk võiks jätkuda, suundu Kadrioru pargi Jaapani aeda ja võta hetk rahulikuks mõtiskluseks. Kevadel võid siinsamas nautida ka imelist kirsiõite aega. Siit võid jätkata Pirita promenaadile ja nautida jalutuskäiku mere ääres. Põika sisse Lauluväljakule või jätka Pirita poole ja külasta Eesti Ajaloomuuseumi filiaali Maarjamäe lossis. Lossi eest avaneb kaunis vaade merele ja Tallinna panoraamile.