Tallinna Ettevõtluspäeva paneelarutelu: heaolu ja vaimne tervis külalislahkuse sektoris

Külalislahkuse sektor on tuntud oma kiire tempo ja suure pühendumuse poolest – see on valdkond, kus töö käib inimestega ja inimeste jaoks. Just seetõttu on vaimse tervise hoidmine ja tasakaalu leidmine selles sektoris ülioluline. Tallinna Ettevõtluspäeva 2025 raames toimunud paneelarutelu „Heaolu ja tasakaal külalislahkuse sektoris“ tõi kokku eksperdid, juhid ja koolitajad, et arutada, kuidas luua töökeskkond, mis toetab inimesi nii professionaalselt kui ka isiklikult.

Arutelu käigus jagati praktilisi nõuandeid, räägiti juhtide rollist, töötajate väärtustamisest ja sellest, kuidas väikeste muutustega saab ennetada läbipõlemist ning tugevdada kogu organisatsiooni heaolu. Paneelis osalesid Anna-Kaisa Oidermaa (MTÜ Peaasjad), Andra Piirsalu (Radisson, VõiVõi, Crowdeconomics OÜ), Veronika Tarkiainen (Eesti Töötukassa) ja Kristi Tarik (Tallinna Majanduskool ja Tallinna Teeninduskool), vestlust juhtis Tiina-Katrina Kaber (PARE).

Arutelu algas Peaasjad tegevjuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa ettekandega, mis tutvustas vaimse tervise hoidmise põhimõtteid, millele järgnes paneeldiskussioon sektori esindajatega. 

Vaimse tervise 5 põhisammast (Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasjad)

Hea vaimse tervise hoidmine ei ole raketiteadus, vaid hõlmab lihtsaid, igapäevaseid põhimõtteid: 

• Puhkamine: Minimaalselt 7-9 tundi und öösel. Olulised on ka lühikesed (1-5 minutit) hingetõmbepausid päeva jooksul. Teadlikult tuleb endale öelda "nüüd aitab, olen piisavalt teinud". 
• Liikumine: 150 minutit nädalas, peaks olema nauditav ja arvestama individuaalse võimekusega. 
• Head emotsioonid: Teadlikult positiivsete emotsioonide loomine, et tasakaalustada paratamatult esinevaid negatiivseid. Ideaalis peaks iga negatiivse emotsiooni kohta olema mitu positiivset. Aktiivselt tuleks tegeleda millegagi, mis pakub rahuldust, rõõmu või inspiratsiooni – lugemine, käsitöö, hobid jm.  
• Tervislik toitumine: Regulaarsed ja tasakaalustatud toidukorrad. Teadlikult tuleb võtta aega rahulikeks söögipausideks, ilma väliste segajateta.  
• Head suhted: pikaealisuse, elurõõmu ja elutahte jaoks on olulised suhted. Külalislahkuse sektoris tähendab see ka kaastöötajate väärtustamist ja toetamist, tagades, et nad tunneksid end oodatud ja kuuluvatena. 

Paneeldiskusiooni põhisõnumid

Osalejate arvates on ülioluline juhi eeskuju ja pühendumus ning see, kuidas tervitatakse uusi töötajaid ning aidatakse neil tööülesannete täitmisel oma rolli sisseelada. Samuti leiti, et organisatsioonikultuuri muutumisel on kriitilise tähtsusega kui juhtkond muudab prioriteediks toetada töötajate vaimset tervist. Juhid peaksid teadlikult rääkima ja pauside võtmise olulisusest ja tunnustama töötajaid nende võtmise eest.  

Igat inimest tuleb kohelda kui väärtust, mitte kui pelgalt tööjõudu. Teadlikult tuleks luua ja välja töötada sisseelamisprotsess (onboarding), mis annab uuele töötajale tunde, et temale on mõeldud, ta on oluline ja oodatud. See kehtib ka praktikantidele. Isegi väikeses ettevõttes on võimalik luua toetav sisseelamisprotsess, määrates näiteks mentor või toetades uut töötajat esmastel nädalatel. 

Töökultuur peaks väärtustama efektiivset, mitte pikka tööd. Oluline on juurutada mõtteviisi, et "võidab see, kes töötab nii, et töö väärtust omab, mitte see, kes kõige rohkem tööl on."  Panelistid soovitasid, et ka väikestes ettevõtetes, kus eraldi puhkeruume pole: leida puhta ja mugava koha 10-15-minutilisteks pausideks. Sama oluline on läbipaistvus: ettevõtete valmisolek näidata külalistele ja koostööpartneritele oma töökeskkonda (ka tagaruume) innustab märkama puudujääke ja neid parandama.  

Arutelu käigus toodi välja ka mitmeid praktilisi lahendusi ja teenuseid, mida tööandjad saavad kasutada töötajate heaolu toetamiseks. Töötukassa esindaja Veronika Tarkiainen tutvustas tööandjate nõustamisteenust: Töötukassa pakub ettevõtetele kohandatud seminare ja nõustamisi teemadel "tööandmine ja tervis", mis hõlmavad nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Lisaks saavad ettevõtjad pöörduda Töötukassa poole ka individuaalseks konsultatsiooniks: Töötukassa aitab tuvastada ettevõtte spetsiifilised vajadused ja kitsaskohad ning pakub interaktiivseid lahendusi. Igal tööandjal on Töötukassas oma konsultant, kes tunneb kõiki teenuseid ja saab abi pakkuda ka väikestele ettevõtetele, kellel puudub personalijuht. Vajadusel suunatakse abivajajad edasi teiste ekspertide juurde. 

Kristi Tarik (Tallinna Majanduskool ja Tallinna Teeninduskool) rõhutas koolide ja hariduse rolli: Koolid peavad õpetama noori ja laiemalt ühiskonda nägema inimest tervikuna, mitte ainult tema töö- või õpperolli kaudu. Lisaks traditsioonilistele "to do" nimekirjadele tuleb õpetada, kuidas oma päevast teadlikult asju eemaldada, et vältida ületöötamist ja läbipõlemist ehk siis luua ka ”not-to-do”liste.  

Kindlasti on vajalik kutsestandardite ajakohastamine. Kui kutsestandardites on selge fookus enesehoidmisele ja vaimsele tervisele, siis saavad koolid seda teadlikumalt õpetada. Praegu kipuvad kutsestandardid liigselt keskenduma tehnilistele oskustele, mida on võimalik töökohal täiendada. 

Ennetada tuleks läbipõlemist ja õppida ära tundma selle tundemärke: Tulevased generatsioonid on eneseteadlikumad ja näevad tööd vahendina elamiseks, mitte elamise eesmärgina. Ühiskonnas on vaja hoiakute muutust, kus läbipõlemist ei peeta normaalseks ega auväärseks. Juhid peavad vältima ületöötamise premeerimist. Psühholoogide ja tugispetsialistide olemasolu koolides on oluline samm selle eesmärgi saavutamisel. 

Panelistid olid üksmeelsed, et sotsiaalsete suhete hoidmine tööl on kriitilise tähtsusega. Negatiivsete koosviibimiste (nt ülemäärane alkohol pärast tööd) asemel tuleks soodustada tervislikumaid viise stressi maandamiseks ja kolleegidega sideme loomiseks tööpäeva jooksul. Tõhus stressijuhtimine tööpäeva jooksul aitab vältida vajadust otsida kahjulikke toimetulekuviise pärast tööpäeva lõppu. 

Ühiselt jõuti järeldusele, et vaimse tervise ja heaolu hoidmine külalislahkuse sektoris eeldab teadlikku koostööd kõigil tasanditel – töötajast juhini, koolist poliitikakujundajateni. Eesmärk on kujundada tööelu, kus inimesed saavad panustada pühendunult ja rõõmuga, ilma et selle hind oleks läbipõlemine.

Partneritena võiksid siin olulist rolli kanda Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), kes saavad koos ettevõtjate ja haridusasutustega aidata algatada arutelu ning kujundada esimesed konkreetsed sammud tööheaolu ja vaimse tervise toetamiseks sektoris.