Eesti toit ja merevaade
Must leib
Värsked Eesti sügisannid
Eesti toit restoranis Leib
Eesti toit ja merevaade
Must leib
Värsked Eesti sügisannid
Eesti toit restoranis Leib
Naine ja mees restoranis Tallinna vanalinnas

    Miks on Eestis alati põnev süüa?

    20.05.2020 Aivar Hanson
    Kõike seda, mis praeguse Eesti territooriumil läbi aegade on toimunud, teatakse päris hästi. Aga see teadmine ei ole päris ühtlane. Näiteks meie toidu ajaloos on seni veel suured lüngad sees. Peame oma pärimustoiduks lihtsat talupojakööki, aga hoopis vähem on aimu selle kohta, mida ja kuidas söödi erinevates mõisates ning linnade kõikvõimalikes söögikohtades.

    Eesti on nii väike, et meil ei saagi kasvada midagi niisugust, mis kusagil mujal ei kasva. Või olla meil roogasid, mida tehakse ainult meil, aga mitte kusagil mujal. Praegustest Eesti menutoitudest kartulisalat tuleb Venemaalt, kus seda teatakse algselt Olivier ja hiljem Pealinna salatina. Sült ja hapukapsad pärinevad Saksamaalt ja jõudsid Eestisse mõisaköökide kaudu. Meil väga lugupeetud verivorsti süüaks natuke omal moel peaaegu kõikjal maailmas. Aga sellele vaatamata -  külalistele kiitmist väärivalt head toitu pakkuda on ikka olnud iga pere auasi. Läbi aegade. 

    Eesti toidu omapära on meie toidu valmistamise viis. Seda saab igaüks kogeda meie paremates restoranides. Igaüks küpsetab meie suurt lemmikut - rukkileiba - kindlasti ise ja kindlasti teistest veidi eristuval moel. Roogsid, mida hästi teatakse ka naabermaade köökides, valmistatakse Eestis rohkem või vähem omamoodi. Olgu selleks sült, hapukapsad või kartulisalat, praegustes Eesti toitudes kohtub ajalugu tänapäevaga. Ühel taldrikul on kohalikud toiduained kõrvuti eksootilistega. Kokku saavad isegi erinevad kultuurid, mis mujal väga kokku ei puutu.

    Kas olete tähele pannud, et iga riigipiir on küllalt kindel piir erinevate toitude ja toidukultuuride vahel? Soome toit ei ulatu ka mõne kilomeetri kaugusele üle piiri Venemaa poolele. Niisamuti ei sööda vene toitu Venemaa piirile kõige lähemates Soome külades. Ja nii on lood praktiliselt kõikide riikidega ja piirialadega. Kuid on üksikuid erandeid. Nagu näiteks Šveits… Ja Eesti!

    Eesti toidu taldrikul on Saksa päritolu kõrvuti Venemaa traditsioonidega. Kohalikest Põhjamaistest toorainetest valmivad road Prantsusmaalt alguse saanud kokatehnikatega. Kõige lugupeetum on see kokk, kelle kõigi jaoks tuntud roal (või ka täiesti tundmatul) on jäljendamatu oma valmistamise viis. Neli erinevat aastaaega on neli erinevat põhjust tulla Eestisse, et isiklikult veenduda, kuidas meie toidulaud iga kolme kuu tagant oluliselt muutub. Saades esimesed värsked maitsed varakevadisest karulaugust ja naatidest. Ning elades talve üle külmutatud, soolatud, suitsutatud, hapendatud ja kuivatatud toiduainetega.

    Eesti traditsioonilist kööki ja kohalikke toorained kõige viimistletumas gastronoomilises vormis pakuvad restoranid Ö ja Juur. Kohaliku toidu traditsioone uuendavad igaüks omal moel restoraid Leib, MEKK, Farm ja Fotografiska. Külalisel on mugav seda koju kaasa osta kauplustest Hää Eesti Asi. Üks nendest asub Tallinna vanalinnas Viru tänaval ja teine Tallinna Lennujaamas.
    Viimase viie aasta jooksul on uus Eesti toit saanud endale võrdväärse paarilise uue Eesti (käsitöö)joogi näol. Viimane pakub praegu huvi ja kõneainet isegi toidust enam. Õlu on olnud “meie vein” alati. Erinevate õllede rohkus ei panegi imestama, nende pruulimise kõrgeim maailmatase aga küll. Kodused marjaveinid ei sobinud varem kuidagi toiduga kokku, aga proovige neid nüüd! Šampanjameetodil valmistatud siidreid mujalt väga ei leia. Kadakase Eestimaa kohalikud džinnid peavadki olema klass omaette!

    Eesti köök ja tooraine põnevas võtmes