Tallinn kubiseb muuseumitest. On suuri ja väikeseid, riiklikke ja eraomanduses olevaid ning paljusid, mis hõlmavad erinevaid teemasid. Ehkki enamik vanu kirikuid pole ametlikult muuseumid, tuleb nendesse pääsemiseks siiski piletiraha maksta. Külastada tasub kindlasti Toompeal ehk ülalinnas asuvat
Toomkirikut, mis oli 18. sajandini kohaliku aadli matmispaik ja mida kaunistavad endiselt perekonnavapid, ning
Püha Vaimu kirikut all-linnas, mis on vanalinna kirikutest kõige keskaegsema välimusega, sest seda on kõige vähem ümber ehitatud.
Omal ajal oli Tallinn Hansa Liidu liige ning jõukas kaubalinn. Teada saamaks, kuidas tallinlased toona elasid, peaksite külastama
Tallinna Linnaelumuuseumi. Leiate selle Vene tänavalt, kus hoone pisut tänava poole kaldu olles silma paistab. 14. sajandi maja on nii vana, et ei joondu enam teiste hoonetega. Kui need seinad vaid räägiksid! Peaaegu räägivadki, sest muuseum pakub muljetavaldavalt palju teavet Tallinna arengu kohta läbi aegade.
Kohe üle tänava asub
Katariina käik, väike kõrvaltänav armsate pisikeste ehedate töökodade-kauplustega, kus müüakse näiteks klaasi ja keraamikat, mütse ja nahktooteid, mis on juba iseenesest nagu näituse väljapanek. Tänava ühel poolel on vana
Püha Katariina kiriku müür, millel on hävinenud kirikust leitud hauakivide väljapanek. Müüri taga peituvad vana kiriku jäänused ja kirikuga kaasnev Dominikaani klooster. Kui sisenete Müürivahe tänavalt väikesesse võlvkäiku, leiate Tallinna vanima raamatukogu – Librarium Mauritanumi, raamatuid täis ruumi. Raamatukogu vanim trükis on pärit 1246. aastast.
Muusikast rääkides pole miski ajalooliselt autentsem kui alates 1972. aastast vanamuusikat viljelev ansambel
Hortus Musicus. Nad annavad sageli kontserte Lühikese jala väravatorni all, mis on ka üks Tallinna tuntud kummitustorn.
Teine imeline koht muusika kuulamiseks on
Niguliste muuseum, kus sageli muusikatunde ja kontserte toimub. See keskaegne kirik on Tallinna üks vanemaid kirikuid. Teise maailmasõja ajal sai kirik tugevasti kannatada. Pärast ligi kolmekümne aastast renoveerimist avati see keskaegse kirikukunsti muuseumina. Mõned kogu piirkonna kõige ainulaadsemad ja hinnalisemad kunstiteosed asuvad siin – Bernt Notke ainus lõuendil säilinud „Surmatants“, hõbedakollektsioon ja silmapaistev Hermen Rode altar.
Tallinna väärikas, Põhja- ja Baltimaade ainus gooti stiilis raekoda on ka kontserdipaik ja külastuskeskus, mis suviti on avatud keldrist pööninguni, hunnitu on vaade Raekoja tornist. Kindlasti tasub külastada Suurgildi hoones paiknevat
Ajaloomuuseumi. Raekoja platsilt kiviviske kaugusel asuv muuseum hõlmab endas harulduste tuba ja muljetavaldavat ajaloolist relvakogu. 15. sajandist pärit hoone ise on hämmastavalt hästi säilinud. Muuseumi kõrvalt kulgeb lühike Börsi käik, kus jalgteel on tähistatud Eesti ajaloo olulised sündmused.
Ägedaid
muuseume, söögikohti ja torne, kuhu ronida, on kaugelt rohkem kui te esimesel külastusel jõuate läbi käia. See tähendab, et ühest päevast vanalinna avastamiseks ei piisa. Kord vanalinnale sõrme andnuna, soovite siia ikka ja jälle tagasi pöörduda.
Lisanipp! Kui plaanid külastada mitut muuseumi korraga, osta Tallinn Card. Lisaks näitusepiletitele, sisaldab kaart tasuta ühistransporti ning mitmeid soodustusi ekskursioonidel, poodides ja restoranides.