Tallinna vanalinna tornid ja linnamüür
Foto: Kaupo Kalda
Keskaja päevad Tallinna vanalinnas
Foto: Karel Koplimets
Tallinna vanalinna tornid ja linnamüür
Keskaja päevad Tallinna vanalinnas

    Tallinna vanalinnas ehedat keskaega otsimas

    Tallinna vanalinn - Põhja-Euroopa vanalinnade seas üks terviklikem ja paremini säilinud, on juba 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus. See linna külalistele mõeldud oluline sõnum teeb uudishimulikus. Mida õigupoolest UNESCO nimistus olemine tähendab? Maailmapärandi nimekirja kuulumine tähendab rahvusvahelise tunnustuse kõrval ka kohustust selle paiga väärtust mõista ja hoida ning põlvest põlve edasi anda.

    Mõistmiseks on tarvis teada ja tunda. Et seda hõlbustada, oleme kokku kogunud info olulisematest keskaegsetest vaatamisväärsustest ja tegevustest Tallinnas. 

    Palju uusi teadmisi ja elamusi keskaegse Tallinna avastamisel!

    Jalutuskäik keskaegses Tallinnas

    Isegi me ise, kohalikud, liigume sageli vanalinnas väga kindlat marsruuti pidi, aga kui harjumuspärasest natukenegi kõrvale kaldume, võime avastada vanalinnas uusi tänavajuppe, idüllilisi kohti ja sisse põikamist väärt hoove ning õuesid. 

    Jalutuskäigul läbi vanalinna tasub kõigepealt väisata tuntud paiku nagu Taani kuninga aed, Kohtuotsa vaateplatvorm, Raekoja plats ja Katariina käik. 

    Kõndige kindlasti ka müstilisel Müürivahe ja Laboratooriumi tänaval, mida ühelt poolt kaitsevad keskaegsed, külastamist väärt linnamüüritornid, tänava  teisel poolel aga asuvad pisikesed vanad majad, kus võib peituda väike kirik või tähistamata kokteilibaar. Ajarändurina saate end tunda Aida ja Vaimu tänavatel, mis sajandite jooksul nagu polekski muutunud. Ärge peljake piiluda Saiakangi, Börsikäigu varjutatud võlvkäikudesse või Meistrite Hoovi.

    Vanalinna tänavad tunduvad käändumas igasse ilmakaarde, kuid tavaliselt juhatavad nad teid ikka Raekoja platsile ehk ajaloolisele turuplatsile. 

    Vanalinnas võib tundide kaupa seigelda nii lõputuna näivatel suvepäevadel, kirgastel kevadpäevadel või jõuluehtes talvises Tallinnas.

    Maitske Tallinna vanalinnas keskaegseid roogasid

    Uute paikade avastamine on tõsine treening, mis nõuab jõuvarude taastamist. Vanalinnas on selleks kõik võimalused, alates tipptasemel Põhjamaade köögiga restoranidest kuni taskukohaste restode ja kohvikuteni, ka keskaja stiilis elamusrestoranid on vanalinnas olemas. Keskaegsed elamusrestoranid on tehtud suure hingega,  keskaegaset olustikku ja gastronoomiat põhjalikult uurides, sestap tasub neis käia kasvõi keskaja kiirkursusel. 

    Esimese sammu maitsete testimisel võib teha Raekojas, kus asub väike koht nimega Kolmas Draakon. Taskukohasele söögikohale omaselt on siin toitude hinnad mõnusalt madalad ning väikese raha eest saab proovida põdralihasuppi, erinevaid pirukaid, vorsti ja hapukurki. See on omamoodi koht, kus saate pisut aimu keskaja elu-olust. Siin ei ole supilusikaid – see on makstud raha eest liigne luksus – nii et võtke kaasa oma lusikas või luristage otse kausist.  

    Lõbusal aadressil, Vanaturu kaelas asuv Olde Hansa sarnaneb Kolmandale Draakonile, kuid on viimistletum ja peenem. Ajaloolises laohoones saab proovida keskaegset kokakunsti, kus liha maitsestatakse kaneeliga ja õlle teeb magusaks mesi. Näitlejameisterlikud teenindajad räägivad hoogsaid lugusid keskajast  ja on justkui ainult teie jaoks maailma loodud. Üle tee asub restoran Peppersack, kus pakutakse toekat kõhutäit  ning öiseid mõõgavõitlusi. 

    Kui tervele söögikorrale pühendumine tundub liig, siis astuge ajaloolisse Raeapteeki, mis müüb arstirohtusid alates 1422. aastast, olles vanim toimiv apteek Euroopas. Ravimi mõiste on aja jooksul paraku muutunud. Näiteks võib väike martsipaniamps meeleolu palju paremaks muuta ja lonks ürdivein klaretti ravib peaaegu kõike. Koos kliiniliselt testitud valuvaigistitega on need apteegis endiselt saadaval.

    Ronige keskaegsetesse tornidesse

    Seda lihtsalt peab tegema. Tallinn on ju tornide linn ja seda mõjuval põhjusel: siin ongi palju erinevaid torne. Kirikutornid, Raekoja torn, linnamüüri tornid, Toompea lossi tornid – võimalusi on palju, kui te kõrgusi ei karda. Kui eelistate mööda kitsaid treppe sajandivanustesse paikadesse mitte ronida, siis võite neid ka eemalt, kasvõi Pirita promenaadilt imetleda.

    Enamik vanalinna tornidest on suvel külastajatele avatud, kuid mõne nägemiseks peab natuke rohkem vaeva nägema. Näiteks Toompea lossi Pika Hermanni torni pääseb  ainult erilistel puhkudel, nagu näiteks Eesti lipu sünnipäeval 4. juunil. Oleviste kiriku torni saab  seevastu külastada suviti iga päev. Paraku on päris raske mööda 200 astmega kitsast keerdtreppi üles ronida, eriti samal ajal kui teised alla tulevad. Pingutus on aga seda väärt, sest avanev vaade on imeline. 

    Linnamüüril on algselt linna ümbritsenud 46 tornist säilinud 24. Mõned tornid on eraomandis, kuid enamik siiski kõigile avatud. Kõige vahvam on ehk Kiek in de Kök, linnamüüri karmim suurtükitorn, kus on põnev muuseum Tallinna erinevatest kindlustustest ja pääs maa-alustesse bastionikäikudesse. Külastada võib ka mitut torni korraga ja jalutada nendevahelisel müüril. Üks selline koht ongi Taani kuninga aias, kuhu saab Neitsitornist. Teine on Nunnatorn, kust pääseb kolme torni ja nendevahelisele müürile. Põhjalikult renoveeritud ja ümber kujundatud suurtükitorni Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus kutsub elamuslikule rännakule Eesti merenduse ajalukku. 

    Külastage keskaegseid ehitisi ja neis asuvaid muuseume

    Tallinn kubiseb muuseumitest. On suuri ja väikeseid, riiklikke ja eraomanduses olevaid ning paljusid, mis hõlmavad erinevaid teemasid. Ehkki enamik vanu kirikuid pole ametlikult muuseumid, tuleb nendesse pääsemiseks siiski piletiraha maksta. Külastada tasub kindlasti Toompeal ehk ülalinnas asuvat Toomkirikut, mis oli 18. sajandini kohaliku aadli matmispaik ja mida kaunistavad endiselt perekonnavapid, ning Pühavaimu kirikut all-linnas, mis on vanalinna kirikutest kõige keskaegsema välimusega, sest seda on kõige vähem ümber ehitatud.

    Omal ajal oli Tallinn Hansa Liidu liige ning jõukas kaubalinn. Teada saamaks, kuidas tallinlased toona elasid, peaksite külastama Tallinna Linnamuuseumi. Leiate selle Vene tänavalt, kus hoone pisut tänava poole kaldu olles silma paistab. 14. sajandi maja on nii vana, et ei joondu enam teiste hoonetega. Kui need seinad vaid räägiksid! Peaaegu räägivadki, sest muuseum pakub muljetavaldavalt palju teavet Tallinna arengu kohta läbi aegade.

    Kohe üle tänava asub Katariina käik, väike kõrvaltänav armsate pisikeste ehedate töökodade-kauplustega, kus müüakse näiteks klaasi ja keraamikat, mütse ja nahktooteid, mis on juba iseenesest nagu näituse väljapanek. Tänava ühel poolel on vana Püha Katariina kiriku müür, millel on hävinenud kirikust leitud hauakivide väljapanek. Müüri taga peituvad vana kiriku jäänused ja kirikuga kaasnev Dominikaani klooster. Kui sisenete Müürivahe tänavalt väikesesse võlvkäiku, leiate Tallinna vanima raamatukogu – Librarium Mauritanumi, raamatuid täis ruumi. Raamatukogu vanim trükis on pärit 1246. aastast. 

    Muusikast rääkides pole miski ajalooliselt autentsem kui alates 1972. aastast vanamuusikat viljelev ansambel Hortus Musicus. Nad annavad sageli kontserte Lühikese jala väravatorni all, mis on ka üks Tallinna tuntud kummitustorn.

    Teine imeline koht muusika kuulamiseks on Niguliste muuseum, kus sageli muusikatunde ja kontserte toimub. See keskaegne kirik on Tallinna üks vanemaid kirikuid. Teise maailmasõja ajal sai kirik tugevasti kannatada. Pärast ligi kolmekümne aastast renoveerimist  avati see keskaegse kirikukunsti muuseumina. Mõned kogu piirkonna kõige ainulaadsemad ja hinnalisemad kunstiteosed asuvad siin – Bernt Notke ainus lõuendil säilinud „Surmatants“ aastast 1495, hõbedakollektsioon ja silmapaistev Herman Rode altar.

    Tallinna väärikas, Põhja- ja Baltimaade ainus gooti stiilis raekoda on ka kontserdipaik ja külastuskeskus, mis suviti on avatud keldrist pööninguni, hunnitu on vaade Raekoja tornist. Kindlasti tasub külastada Suurgildi hoones paiknevat Ajaloomuuseumi. Raekoja platsilt kiviviske kaugusel asuv muuseum hõlmab endas väga pikka ajaperioodi, muuseumis on ka harulduste tuba ja muljetavaldav ajalooline relvakogu. 15. sajandist pärit hoone ise on hämmastavalt hästi säilinud. Muuseumi kõrvalt kulgeb lühike Börsi käik, kus jalgteel on tähistatud Eesti ajaloo olulised sündmused.
     
    Ägedaid muuseume, söögikohti ja torne, kuhu ronida, on kaugelt rohkem kui te esimesel külastusel jõuate läbi käia. See tähendab, et ühest päevast vanalinna avastamiseks ei piisa. Kord vanalinnale sõrme andnuna, soovite siia ikka ja jälle tagasi pöörduda. 

    Vanalinna parimaid lugusid ja legende jutustavad giidid

    Vaid uudishimulikult ringi uidates ei ole võimalik kõike näha ja teada saada. Tallinna ajaloost saab palju teada linnas toimuvatel arvukatel ekskursioonidel. Nagu paljudes teistes Euroopa linnades, pakutakse neid Tallinnaski laias valikus erinevates keeltes ja erinevatel teemadel, alates isikliku giidiga ekskursioonist tasuta jalgsiekskursioonideni. Siia link e.k. ekskursioonidele. Ekskursioon on meeldejääv viis näiteks sünnipäeva või kokkutuleku tähistamiseks, aga eriti oma (välis)külaliste võõrustamiseks. 

    Vanalinna teejuhiks võib olla ka põnev romaan. Indrek Hargla keskaegsetes krimiromaanides seisab apteeker Melchior  silmitsi salapäraste mõrvamüsteeriumitega 15. sajandi Tallinnas. Ta on justkui keskaegne Hercule Poirot või Sherlock Holmes, kes üritab tõde välja selgitada tolleaegsel viisil. Raamatud pole nauditavad mitte ainult süüdlase otsimise, vaid ka keskaegse Tallinna haarava olukirjelduse tõttu. Kui teil veab, siis kirjandusfestivali HeadRead ajal võite sattuda ka kirjanik Indrek Hargla enda juhitud teemaekskursioonile.