Sündmused
Foto: Helena Perhonen

Vanaduse kergus ja raskus

Iga inimene vajab heakskiitvat pilku. Isegi vanas eas saab inimene jaksu ja
naudib sõbralikku suhtumist – seda et teda nähakse. Kaamera saab vahendada
märkamist.
Olen pildistanud näitusele kuut eakat inimest, nende enda kodudes ja kodude
ümbruses. Nende vanus jääb vahemikku 85 kuni 98 aastat. Mõnda neist olen
mitmel aastal pildistanud, mõnda olen kohanud vaid korra, kuna kokkulepitud
kohtumised tuli koroonaviiruse tõttu tühistada.
Minu lähtekoht fotografeerimisel oli, et inimene saab ise otsustada, kuidas
teda pildistatakse, kuidas ta soovib nähtav olla.
Märkasin et eakatele meeldis pildistamine. Pildile püüdmise hetked olid nende
jaoks vaimselt kerged. See kajastus selles, kuidas nad soovisid piltidel olla.
Kuigi fotodes on palju üksinduse kurbust, paistab sealt samas rõõmu ja
leebust. Ka minu jaoks pakkusid kohtumised rõõmu.
Projekti edenedes mõistsin, et vähemalt sama olulised kui fotod, oli nii minu kui
pildistatavate jaoks kogu protsess ise.
Oma näitusega soovin osaleda arutelus heast vanadusest ja vanaduse
mitmetahulisusest.
Jaga