Kestlikkus ei ole lipp seinal: Tallinna Teletorni kogemus CliNeDestist

Kuidas vähendada keskkonnamõju hoones, mille energiavajaduse määravad suuresti tehnilised süsteemid, ilma et külastajakogemus kannataks? CliNeDesti pilootprogrammis otsis Tallinna Teletorn sellele küsimusele praktilisi vastuseid ning sai seniste tegevuste hindamiseks selgema raamistiku.

Ettevõte: SA Tallinna Teletorn
Valdkond: turism, kultuuripärand ja elamusteenused
Suurus: ligikaudu 16 töötajat talvel ja 23 töötajat suvel
Asukoht: Tallinn, Eesti 

Tallinna Teletorn ei alustanud kestlikkusega nullist. Organisatsioon järgis juba mitu aastat Green Key põhimõtteid, sorteeris jäätmeid, eelistas kohalikke tarnijaid, kasutas keskkonnamärgisega puhastusvahendeid ja taaskasutas näitusematerjale. CliNeDest andis võimaluse hinnata seniseid tegevusi süsteemsemalt ja mõista, millised neist avaldavad tegelikult suurimat mõju.

„Teletorn on sümbolobjekt. Meie jaoks tähendab kestlikkus ka Eesti kultuuriloo, ringhäälingu ajaloo ja taasiseseisvumisega seotud mälu hoidmist. Ainult prügi sorteerimisest ja rohelisest lipust seinal ei piisa,“ ütles SA Tallinna Teletorn juhatuse liige Jüri Kriisemann.

Esmalt mõõda, siis otsusta

Pilootprogrammi kõige olulisem väljund oli Tallinna Teletorni esimene kasvuhoonegaaside heite arvutus. Andmed koguti koostöös emaettevõtte AS Levira raamatupidamisega ning arvutamisel kasutati Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatud metoodikat.

Tulemused aitasid eristada hästi nähtavaid tegevusi neist, millel on organisatsiooni keskkonnamõjule suurem mõju. Ühe olulise heiteallikana tõusis esile töötajate transport, kuna teletorn asub keskklinnast eemal. Kuigi paljud töötajad kasutavad ühistransporti, suurendavad erasõidukitega tehtavad sõidud organisatsiooni transpordijälge.

„Arvutus näitas, millistes kohtades saame ise midagi muuta ja millistes seab hoone meile selged piirid. Ilma mõõtmise ja analüüsita võivad tähelepanu saada tegevused, mille tegelik mõju on üsna väike,“ ütles Kriisemann.

Teletorni energiakasutust mõjutavad peamiselt küte, liftid ja muu tehniline taristu. Levira kaudu kasutatakse roheenergia paketti, hoones töötab energiatagastusega lift ning tulevikuvõimalusena on arutatud päikeseenergia kasutamist. Seetõttu ei seisne järgmised sammud ainult energiatarbimise vähendamises, vaid ka nende valdkondade mõjutamises, kus organisatsioonil on suurem otsustusruum.

Taaskasutus võib luua uut väärtust

Üks tähelepanuväärsemaid näiteid puudutab näitust „Siin Tallinn! Sajand eetris“, mis valmis suures osas koostöös teiste muuseumidega. Eksponaate ja kujunduselemente saadi muu hulgas Eesti Ringhäälingumuuseumist, Eesti Loodusmuuseumist, Lennusadamast ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist.

Uute lahenduste tootmise asemel ühendati olemasolevad materjalid uueks tervikuks. Nii vähenes vajadus uute ressursside järele. Kõigi prügikastide väljavahetamise asemel värviti osa olemasolevatest lihtsalt üle. „Kestlikkus ei saa tähendada seda, et viskame toimivad asjad ära ja ostame nende asemele kallid uued tooted ainult selleks, et jätta rohelisem mulje,“ rõhutas Kriisemann.

Külastajate käitumist saab mõjutada

Teletorni kogemus näitab, et kestlikkus ei puuduta ainult organisatsiooni sisemisi protsesse. Sama oluline on toetada külastajaid kestlikumaid valikuid tegema.

Arutlusel on näiteks nn roheline pass, mis tunnustaks ühistranspordiga saabunud külastajaid, treppide eelistamist liftidele või muid keskkonnahoidlikumaid valikuid. Samuti soovitakse külastajatele paremini nähtavaks teha taaskasutatud näitusematerjale ning hoone energiatõhusaid lahendusi.

Üks praktiline muudatus on juba rakendatud. Suurürituste ajal muudeti Teletorni parkimine tasuliseks, mis vähendas survet parkimiskohtadele. Kriisemanni sõnul ei toonud muudatus kaasa märgatavat külastajate arvu vähenemist: osa inimesi parkis kaugemale või valis teise liikumisviisi.

See kogemus viitab, et külastajate käitumist on võimalik suunata ilma teenuse atraktiivsust oluliselt vähendamata, kui muudatused on arusaadavad ja proportsionaalsed.

Potentsiaali nähakse ka haridusprogrammides. Näiteks võiksid lapsed näitustel otsida taaskasutatud materjale, energiasäästlikke lahendusi ja teha omalt poolt ettepanekuid, kuidas kestlikkus peaks olema rakendatud neile vahetu kogemuse andmiseks.

Mida andis CliNeDest?

Tallinna Teletorni jaoks tõi pilootprogramm eelkõige selgema raamistiku oma keskkonnamõju hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Kasvuhoonegaaside heite arvutus aitas mõista peamisi mõjuallikaid, partnerite hindamine muutus süsteemsemaks ning tekkis uusi ideid kestlikkuse sidumiseks külastajakogemusega.

Samas jäi Kriisemanni hinnangul programmis liiga üldiseks kestlike turismiteenuste arendamise ja teenusedisaini käsitlus. Teletorn läks pilootprogrammi muu hulgas ootusega saada praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas kujundada kestlikke turismiteenuseid, kuid see teema ei saanud piisavalt põhjalikku käsitlust.

Mõõtmine aitab mõista lähtekohta ja seada prioriteete, kuid arvutus üksi ei näita, kuidas muuta saadud teadmine uueks teenuseks, paremaks külastajakogemuseks või toimivaks ärimudeliks. Ettevõtted vajavad lisaks kliimamõju hindamise vahenditele ka praktilisi teenusedisaini meetodeid, mis aitaksid tulemused sellisteks arendusotsusteks muuta, mis leiavad laiemat kasutust külastajate poolt.

Tallinna Teletorni järgmised fookused on transpordiga seotud jalajälje vähendamine, kestlike valikute nähtavamaks muutmine, külastajate teadlikkuse tõstmine ning olemasolevate ressursside targem kasutamine. Teletorni jaoks ei ole kestlikkus eraldiseisev projekt, vaid osa igapäevastest otsustest. Nagu Kriisemann ütleb: „Kestlikkus on täna juba hügieenitase, mida pole vaja täiendavate turundusmeetmetega võimendada.“