Sellel vanalinnas Suur-Kloostri tänaval asuval Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peakirikul on rikkalik interjöör ja keeruline ajalugu.
Esimene sellesse kohta ehitatud hoone oli ilmselt 1219. aastal rajatud kabel, millega tähistati taanlaste võitu eestlaste üle. Legendi kohaselt said taanlased just selles lahingus oma lipu Dannebrogi.
Naabrusse rajati teine kahest Tallinna keskaegsest kloostrist – püha Miikaeli tsistertslaste nunnaklooster. See tegutses hoones veel umbes sada aastat pärast reformatsiooni ja suleti lõplikult 1629. aastal. Seejärel kasutasid neid ruume Eesti esimene algkool (praegune Gustav Adolfi gümnaasium) ja Tallinna esimene trükikoda. Hiljem sai hoonest Rootsi garnison ning pärast Põhjasõda omakorda Vene garnison. Arhitekt A. Melnikovi abiga ehitati garnison 1732. aastal ümber kirikuks. Praegune barokkstiilis kiivriga torn lisandus 1776. aastal.
Kirikus asub nüüdseks linna vanim kirikukell, mille projekteeris Matthias Beninck 1575. aastal. Suurepärane barokkstiilis ikonostaas (1720) erineb teistest õigeusu kiriku omadest selle poolest, et selle keskel on kantsel. Kirikusse on maetud püha märterpiiskop Platon, kelle hauamonumendi autor on Amandus Adamson.