Paljud väikesed turismi- ja elamusteenuste pakkujad tegutsevad kestlikult juba aastaid, kuid sageli puudub neil ülevaade, kuidas oma tegevuse mõju mõõta ja klientidele nähtavaks teha. Örreke liitus CliNeDesti pilootprogrammiga, et muuta senised vastutustundlikud valikud süsteemsemaks ja mõõdetavaks.
Ettevõte: Örreke
Valdkond: loovtöötoad, elamusteenused ja ettevõtete üritused
Suurus: pereettevõte, Örrekese suunaga tegeleb igapäevaselt üks põhitöötaja ning vajadusel kaasatakse juhendajate võrgustik
Asukoht: Tallinn, Eesti
Ettevõte kasutab oma ligi 50 käsitöö- ja loovtöötoas võimaluse korral tootmisjääke ja ringlusse võetud materjale. Nahaprojektides saavad uue kasutuse nahatööstuse jäägid ning mosaiigitöötubades klaasitööstuse killud, mis muidu võiksid muutuda jäätmeteks.
Örrekese omaniku ja koolitaja Kadrin Pintsoni sõnul oli vastutustundlik mõtteviis ettevõtte tegevuses olemas juba algusest peale, kuid selle mõju ei olnud seni mõõdetud ega dokumenteeritud. „Oleme püüdnud algusest peale tegutseda vastutustundlikult, kuid me ei olnud varem oma tegevuse jalajälge kirja pannud ega mõõtnud. CliNeDesti kaudu tekkis vajadus vaadata materjalid, kogused ja tarneahelad palju täpsemalt üle.“
Örrekese jaoks ei ole pilootprogrammi peamine senine tulemus veel valmis süsinikujalajälje arvutus, vaid alus, mis teeb mõõtmise võimalikuks. Programmi käigus alustas Pintson töötubades kasutatavate materjalide ühtse andmebaasi loomist. Sinna koondatakse teave materjalide, nende päritolu, koguste, tarnijate ja eri töötubades kasutamise kohta.
Varem tuli vajalikku infot otsida arvete, e-kirjade ja varasemate tellimuste seast. Nüüd koondatakse andmed ühte süsteemi, mille põhjal soovib Örreke mõõta esmalt kuni 15 populaarsema töötoa jalajälje ning teha tulemused nähtavaks klientidele ja koostööpartneritele.
„Ilma algandmeteta ei saa jalajälge mõõta. Enne pean teadma, kui palju mingit materjali ühes töötoas kasutan, kust see tuleb ja milline on selle päritolu.“
CliNeDesti käigus tutvustati osalejatele kliimamõju hindamise tööriistu ja metoodikaid, millest mitmed tundusid Pintsoni sõnul väikese ettevõtte jaoks esialgu liiga mahukad.
Praktiliseks abiks osutusid programmis jagatud AI-promptid. Nende abil sai Pintson läbi mõelda, milliseid andmeid on vaja koguda ja kuidas ehitada üles Örrekese vajadustele vastav süsteem. „Väikeses ettevõttes ei ole mul osakonda ega kolleegi, kellega neid küsimusi arutada. AI oli mulle nagu töökaaslane, kellelt sain nõu küsida ja kelle abil oma süsteemi samm-sammult üles ehitada,“ ütles Kadrin.
Tehisintellekt ei teinud arvutusi ettevõtte eest ära, kuid aitas mahuka metoodika Örrekese vajadustele kohandada ja luua lihtsama tabeli, mida väikeettevõte suudab oma olemasolevate ressurssidega kasutada.
Materjalide kaardistamine tõi nähtavale ka küsimused, millele ei ole alati ühest õiget vastust. Näiteks kasutab Örreke koduse spa töötoas MTÜ Mondo kaudu hangitud sheavõid. See pärineb Ghana kogukonnast, kus tootmine toetab kohalike naiste ettevõtlust ja õiglast tasustamist. Samas tähendab pikk transporditee suuremat süsinikujalajälge ning sheavõid ei ole võimalik retseptis lihtsalt kohaliku materjaliga asendada.
Kõige väiksem CO₂ näitaja ei pruugi seega alati tähendada kõige vastutustundlikumat terviklahendust. Keskkonnamõju kõrval tuleb arvestada ka sotsiaalset mõju, materjali kvaliteeti ja sobivust teenuse jaoks.
Örrekese jalajälje arvutamine on veel pooleli, mistõttu ei ole peamisi heiteallikaid lõplikult järjestatud. Senise kaardistamise põhjal on üks olulisemaid mõjukohti siiski materjalide transport, eriti nende toorainete puhul, mida ei ole võimalik Eestist hankida.
Keeruliseks muudavad valikud ka tarneahelate piiratud läbipaistvus ja hind. Isegi Euroopa tarnijalt ostetud toote puhul ei pruugi olla võimalik lõpuni kontrollida, kus materjal tegelikult toodeti. Samuti on Örrekese pakkumine olnud mõnikord kallim just kohalike või kvaliteetsemate materjalide tõttu ning ka keskkonnateadlik tellija võib lõpuks eelistada odavamat teenust.
Mõju vähendamiseks soovib Örreke jätkata tellimuste koondamist, võrrelda tarnijaid ja materjalide päritolu ning eelistada võimaluse korral kohalikke, ringlusse võetud või tootmisjääkidest materjale.
Kui ettevõte suudab näidata, milliseid materjale ta kasutab, kust need pärinevad ja milline mõju nende valikutega kaasneb, saavad kliendid teha teadlikumaid otsuseid ning ettevõte oma valikuid paremini põhjendada.
See võib olla oluline ka turismi- ja sündmussektori tellijatele, kes soovivad oma teenusevalikute keskkonnamõju paremini mõista. Samas ei ole veel teada, kui suurel määral hakkavad kliendid mõõtmistulemusi hinna kõrval arvestama.
Örrekese jaoks ei ole jalajälje mõõtmine seega ainult turundusvahend. Andmed aitavad hinnata oma materjalivalikuid, esitada tarnijatele täpsemaid küsimusi ja selgitada klientidele, miks üks materjal või teenus võib olla teisest kallim.
CliNeDesti tulemusel alustas Örreke materjalide andmebaasi loomist, sai ülevaate kliimamõju hindamise võimalustest ning leidis AI abil viisi, kuidas kohandada keerukad tööriistad väikeettevõtte ressurssidele vastavaks.
Pintson soovitab programmis osaleda eelkõige väikestel turismi- ja elamusteenuste pakkujatel, kellel ei ole võimalik kliimamõju hindamist välise teenusena sisse osta. Tema sõnul võivad mahukad arvutustabelid esmapilgul ära ehmatada, kuid alustada saab ühest teenusest või materjalirühmast.
Örrekese järgmine eesmärk on lõpetada valitud töötubade materjalide kaardistamine, arvutada nende jalajälg ning jagada tulemusi klientide ja koostööpartneritega.
Örrekese kogemus võib julgustada ka teisi Tallinna väikeseid turismi- ja elamusteenuste pakkujaid alustama kliimamõju hindamist praktiliste ja jõukohaste sammudega. Pikemas vaates võib see suurendada Tallinna turismipakkumise läbipaistvust ja toetada teadlikumaid valikuid.