Jäätmete liigiti kogumine Tallinna hotellides: korduma kippuvad küsimused

Tallinna turismiettevõtted on hakanud laialdaselt juurutama keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist motiveerivaid põhimõtteid. Suur osa Tallinna hotellidest on ühinenud Green key ökomärigse programmiga, mille taotlemist on aastaid aidanud läbi viia Visit Estonia.

Kriteeriumite kogumikust ilmselt kõige käegakatsutav ja segadust tekitavam on olnud jäätmekäitlusega seonduvad teemad. Kas peaksid külalistele mõeldud hotellitubades olema üks, kaks või mitte ühtegi prügikasti? Kuhu visata banaanikoored?

Kõikidel Green Key programmis osalevatel ettevõtetel tuleb üle vaadata oma jäätmekriteeriumitele vastavus. Oleme koos Stockholmi Keskkonnajuhtimise Instituudi (SEI) ja meie linna ringmajanduse osakonnaga koostanud ühe üldisema koondartikli korduma kippuvate küsimustega. Loodame, et see aitab kaasa selgema ja paremini korraldatud liigiti kogumise süsteemile meie välis- ja kodumaiste külastajate jaoks.

Kriteerium 6.1. Ettevõte sorteerib (kogub liigiti) jäätmeid vastavalt riigisisestele õigusaktidele, kuid mitte vähemas kui kolmes kategoorias/liigis (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Vastavalt jäätmeseadusele pidi hiljemalt 2023. aasta lõpuks kõigides kohalikes omavalitsustes, sh. Tallinnas, sisse viidud olema biojäätmete tekkekohalt äravedu korraldatud jäätmeveo raames. Tallinna linnas on lisaks kehtestatud oma jäätmehoolduseeskirjaga liigiti kogumise nõuded erinevatele jäätmeliikidele (nt vanapaber/paber ja papp). Kaudselt võib pakendiseaduse nõuete põhjal eeldada, et jäätmetekitajad peaks liigiti koguma ka pakendijäätmeid.

Tuginedes täna kehtivale õiguslikule regulatsioonile ja jäätmekäitlejate poolt pakutud jäätmekäitlusteenuste võimalustele peaks kõik Green Key ettevõtted seega liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike (segaolmejäätmeid ei loeta liigiti kogutavate jäätmeliikide hulka):

• Biojäätmed (köögi/söökla- ehk toidujäätmed)
• Paber- ja pappjäätmed (ajalehed ja ajakirjad, kontoripaber, vähesel määral paber- ja papp-pakend)
• Ohtlikud jäätmed (akud ja patareid jms)

Sisse tuleks viia ka pakendijäätmete liigiti kogumine vähemalt pandipakendi osas. Soovituslik on liigiti koguda ka muid pakendijäätmed ( klaaspakend, plastist ja metallist pakendijäätmed, sh joogikartong).  Pakendijäätmete koht- ehk tekkekohal kogumine muutub alates 2027. aasta lõpust järk järgult linnaosade kaupa kohustuslikuks ja siis tuleb pakendijäätmeid hakata kohapeal liigiti koguma. 

Jäätmete liigiti kogumise korraldus:

Ettevõte peaks hindama, milliseid jäätmeid, kui palju ja millistes kohtades enam tekib ning selle põhjal sisse viima ettevõtte asukohas asjakohase jäätmete liigiti kogumise korralduse. 

NB! Kõik ettevõttes kasutatavad jäätmete, sh segajäätmete kogumise konteinerid/prügikastid peavad olema selgelt ja arusaadavalt märgistatud (soovitatavalt tekstina asjakohastes keeltes ja ühtlustatud märgiste/värvikoodidega). Kasutada ei tohiks ilma märgistamata kogumiskonteinereid/prügikaste. Kõikjal ettevõttes peaks kasutama samu märgistusi.

Igal pool ei pea kõiki liigiti kogutavaid jäätmeliike eraldi koguma, kuid klientidel ja töötajatel peab vähemalt ühes kohas hoones  olema võimalik ära anda ohtlikke jäätmeid, biojäätmeid ja paberit/pappi ja pandipakendit.  Järgnevalt on toodud juhised jäätmete liigiti kogumiseks ettevõtte erinevates/tüüpilistes asukohtades.

Üldkasutatavad ruumid (nt vastuvõtuala/fuajee, puhkeala, liftioote ala, koridorid erinevatel korrustel)

Üldkasutatavates ruumides tuleb koguda peale segaolmejäätmete vähemalt paber- ja pappjäätmeid ning pakendijäätmeid (võib olla ka ainult joogipakendile mõeldud kogumine). Lisaks võib koguda sellistel aladel eraldi ka biojäätmeid (toidujäätmeid), seda eriti sellistes üldkasutatavates ruumides, kus tarbitakse toiduaineid või mille läheduses on toitlustuskoht/baar/toiduautomaat vms.

Jäätmete liigiti kogumiseks tuleks kasutada kõrvuti asuvaid konteinereid või mitmeosalisi konteinereid/prügikaste (nn kogumispunkte). Vältida tuleb erinevate jäätmeliikide kogumist eraldiasetsevate üksikute konteineritega/prügikastidega (see tekitab segadust ja piirab võimalusi jäätmeid liigiti ära visata). Eriti kehtib see üksikute segaolmejäätmete kogumiseks mõeldud prügikastide kohta.

Selliseid jäätmete kogumispunkte peaks olema üldkasutatavates ruumides piisaval arvul (võttes arvesse nende ruumide/ala suurus) ja need peaks paiknema sobilikes asukohtades, et neid oleks võimalik lihtne leida. Kindlasti peaks sellised punktid olema erinevatel korrustel, seda eriti juhul, kui tubadesse või eraldi ruumidesse liigiti kogumise prügikaste ei ole pandud.

Ettevõttes peaks olema ka koht, kuhu nii oma töötajad kui ka külastajad saavad panna patareisid ja akusid (soovitatavalt ka e-sigarette). Tavaliselt asub selline eraldi märgistatud kast vastuvõtu alal/fuajees.

Konverentsikeskus ja seminariruumid

Seminari- ja konverentsiruumides peaks olema jäätmekogumispunkt/konteinerid, kus liigiti saaks koguda vähemalt paber- ja pappjäätmeid. Lisaks on soovitatav lisada ka pakendijäätmete kogumise võimalus. Kui ruumis või selle lähedal pakutakse toitu (toimub toitlustamine), siis tuleks lisada ka biojäätmete kogumise võimalus.

Köök/baar

Kui ettevõttes on köök, siis seal peab kindlasti liigiti koguma biojäätmeid. Samuti peaks köögis olema konteiner/prügikast pakenditele (vähemasti pandipakendite jaoks). Lisaks peaks köögi alal koguma eraldi paberit ja pappi (eelkõige kartong ja papp-pakend).

Baaris peaks peale segaolmejäätmete koguma liigiti vähemalt biojäätmeid ja pakendijäätmeid (sh pandipakendit). Liigiti kogutavate jäätmete konteinerid/prügikastid võivad olla ka vahetult baarileti juures/taga, kuhu töötajad saavad baaris tekkinud jäätmeid vastavalt koguda.

Toitlustusala (nt restoran, hommikusöögiala)

Jäätmete liigiti kogumine toitlustusalal sõltub toitlustamise korraldusest. Kui toitlustus toimub klassikaliselt (külastajad söövad laudades ning jätavad ka kõik ülejäänuid toidu ja muud võimalikud jäätmed lauale), siis ei pea ruumis eraldi jäätmekogumise prügikaste olema. Ettekandjad/teenindajad koguvad kõik jäätmed kokku ja viivad jäätmed ettenähtud kohas asuvatesse liigiti kogumise konteineritesse (segajäätmed, biojäätmed, pakendijäätmed).

Kui toitlustus on korraldatud iseteeninduse põhimõttel, siis peab kohapeal olema ka võimalus kõiki asjakohaseid jäätmeliike liigiti koguda (segaolmejäätmetele lisaks nt biojäätmed ja pakendijäätmed). Kui kasutatakse korduskasutusnõusid, siis peaks olema ka info, kuhu need viia/panna.

Toad

Tubades võib jäätmeid liigiti koguda erinevatel viisidel:

• Tubades kogutakse eraldi prügikastidega või mitmeosalise prügikastiga jäätmeid (minimaalselt peale segaolmejäätmete ka pakendijäätmeid)
• Tubades on segaolmejäätmetele mõeldud prügikast ja lisaks selged juhised, kuhu viia või jätta liigiti kogutavad jäätmed. Selline lähenemine on vähemsoovitatav, kuna üldjuhul ei motiveeri liigiti koguma.
• Tubades puuduvad prügikastid (v.a tualetid) ja külastajad viivad või jätavad jäätmed mujal asuvatesse prügikastidesse.

Kindlasti peab tubades olema teave, mis annab juhiseid, kuidas jäätmeid liigiti koguda. Kui toas pole eraldi prügikaste jäätmete liigiti kogumiseks, siis peab jäätmete liigiti kogumise teave olema lihtsasti ja kiiresti leitav toaraamatus.

Töötajate puhkeruumid

Ka töötajate puhkeruumides peaks koguma jäätmeid liigiti. Peale segaolmejäätmete vähemalt pakendijäätmeid ja töötajatele mõeldud toitlustusalal lisaks ka biojäätmeid.

Kontor

Kontoris tuleks liigiti koguda vähemalt paber- ja papijäätmeid.

6.2 Sorditud (liigiti kogutud) jäätmeid tuleb eraldi käidelda kas kohalikes või üleriigilistes jäätmekäitluspunktides (kohtades), eraettevõttes või ettevõtte enda rajatistes (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Liigiti kogutud jäätmed (biojäätmed, segaolmejäätmed, paber ja papp) tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames piirkonna jäätmevedajale. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele  või selleks otstarbeks mõeldud avalikku kogumispunkti (nt pakendid, patareid ja akud) või jäätmejaama. 
NB! Biojäätmete kompostimise nõudeid vaata kriteerium 6.19 selgitus all.

6.3 Jäätmete sortimise (liigiti kogumise) ja käitlemise juhised peavad olema töötajatele hõlpsasti kättesaadavad ning arusaadavas ja lihtsas vormis esitatud (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Peale selgelt ja arusaadavalt/ühtselt märgistatud kogumiskonteinerite/prügikastide (vt ka kriteerium 6.1) tuleb koostada töötajatele juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja käsitlemiseks (võtta arvesse ka töötajate keeleoskust). Sellised juhised peaksid olema kindlasti köögialal, töötajate puhkeruumides ja vajadusel ka jäätmete kesksel kogumiskohal (jäätmete/suurte konteinerite hoiukohas). Soovitatav on juhised välja panna ka muudesse asjakohastesse tööruumidesse.

Klientidel ja töötajatel peab vähemalt ühes kohas hoones  olema võimalik ära anda ohtlikke jäätmeid, biojäätmeid ja paberit/pappi ja pandipakendit. Klientidele peab selle kohta , kuhu nad saavad oma erinevat liiki jäätmeid ära anda või visata, olema antud selge info kas toaraamatus, kodulehel või muul viisil. Töötajatele peab olema koostatud jäätmete liigiti kogumise juhend.

6.5 Ühekordseid lauatarbeid ei tohi kasutada.  (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Jäätmete koguse vähendamise eesmärgil peab vältima ühekordsete lauatarvete (nt topsid, taldrikud ja söögiriistad, kõrred, kohvisegamispulgad jne) kasutamist.
Ühekordsete lauatarvete kasutamine on lubatud erandjuhtudel või ohutust silmas pidades, näiteks basseinialadel, erisündmustel või kaasavõetava toidu/joogi jaoks.

Samas tuleb arvestada, et alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Tallinna linn on kehtestanud nõudeid ühekordsete lauatarvete vältimiseks ja korduskasutatavate nõude laiemaks kasutuselevõtuks.

6.6 Ohtlikud jäätmed tuleb ohutult toimetada heaks kiidetud vastuvõtupunkti. (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Ettevõte peab kogutud ohtlikud jäätmed (elavhõbeda lambid, vedelad ohtlikud jäätmed) vaheladustama/hoidma oma territooriumil/ruumides ohutult. Näiteks vedelad ohtlikud jäätmed (õlid, värvijäägid, kemikaalid jms) tuleb hoida lekkekindlates nõudes ja sellistes kohtades, kus lekke korral need ei valgu kanalisatsiooni ja pinnasesse. Samuti ei peaks ohtlike jäätmete hoiukohta olema ligipääsu kõrvalistel isikutel. Selliseid ohtlikke jäätmeid võib üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Eraldi tuleks vaadelda akude ja patareide ning e-sigarettide kogumist (tegu samuti teatud ohtlikke aineid sisaldavate jäätmetega, mida tuleks eraldi koguda). Nende kogumine peaks olema võimaldatud nii oma töötajatele kui ka külastajatele avalikult ligipääsetava kogumiskonteineriga/kastiga (vt ka kriteerium 6.1). Ka suitsuruumides/kohtades võiks olla kast, kuhu saab panna e-sigaretid. Kuna e-sigaretid võivad isesüttida, siis peaks neid koguma metallist kasti.

Kui e-sigarette kogutakse koos patareide ja akudega, tuleb need enne üleandmist eraldada, kuna tegu on elektroonikajäätmetega, mida ei käidelda koos patareide ja akudega.

6.8 Igas tualettruumis on prügikast (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Kõikides tualettruumides, sh hotellitoa vannitoas peab olema prügikast, kuhu visata hügieenisidemeid ja muid jäätmeid, mis ei tohiks jõuda tualettpotti. Avalikes tualettruumides peab olema silt, et tualettpotti ei tohi visata hügieenisidemeid jms esemeid.

6.10 Ettevõte registreerib jäätmete koguhulka. (Kohustuslik - HH, LP, KK; Soovituslik - V, R, A)

Green Key ettevõte peab omama üldisemal tasemel ülevaadet/arvestust (vt ka kohustuslik või soovituslik kriteerium) ettevõttes tekkivate jäätmekoguste (sh liigiti kogutud jäätmete koguse) osas. Jäätmete tekkekoguse kohta võib arvestust pidada jäätmevedude arvete alusel. Tavaliselt saab sellisel juhul arvestust pidada mahupõhiselt – olemasolevate konteinerite (eraldi segaolmejäätmed ja liigiti kogutavate jäätmete konteinerite mahud) ja nende tühjendamise sageduse alusel arvutades. 

Liigiti kogutud biojäätmed (toidujäätmed):	1 m3=	0,2	tonni	200	kg
Liigiti kogutud klaaspakend:	1 m3=	0,16	tonni	160	kg
Liigiti kogutud paber ja kartong:	1 m3=	0,05	tonni	50	kg
Liigiti kogutud segapakend:	1 m3=	0,05	tonni	50	kg
Segaolmejäätmed:	1 m3=	0,1	tonni	100	kg

6.15 Ettevõttel on jäätmekava, et jäätmeid vähendada ja/või korduskasutada. (Soovituslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Jäätmekava võib olla eraldi dokument, aga võib olla ka osa ettevõtte iga-aastasest keskkonnategevuskavast, kus jäätmete vältimise ja vähendamise (sh liigiti kogumise edendamise) tegevused ja meetmed selgelt eristuvad.

6.16 Külalised ja töötajad saavad sortida jäätmeid kategooriatesse, mida käideldakse jäätmekäitluspunktides (Kohustuslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Seda kriteeriumit käsitletakse edaspidi kohustusliku kriteeriumina, kuna see sisuliselt kattub kriteeriumiga 6.1.

6.19. Biojäätmeid kompostitakse või kasutatakse muul otstarbel (Soovituslik - HH, LP, V, KK, R, A)

Biojäätmed tuleb vastavalt asukoha järgse kohaliku omavalitsuse nõuetele liigiti koguda (vt oma omavalituse jäätmehoolduseeskirja nõudeid). Biojäätmeid on tekkekohas lubatud kompostida (eriti kui on tegu taimsete toidujäätmete või aia- ja haljastusjäätmetega) kohaliku omavalitsuse nõusoleku. Juriidiline isik, kes käitleb ise on tegevuse käigus tekkivaid biojäätmeid tekkekohal enam kui üks tonn aastas peab lisaks vormistama jäätmekäitleja registreeringu biojäätmete käitlemiseks/ringlussevõtuks.