NB! Kellatorn on renoveerimisel ja avatakse 2022. aasta sügisel. Kirik on torni remondi ajal tavapäraselt avatud.
Toompeal kõrguv keskaegne kirik on Eesti üks kõige paeluvamaid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Millalgi enne 1233. aastat ehitatud ja seejärel mitu korda ümberehitatud kirikus on näha palju arhitektuuristiile. Selle võlvitud peaosa ehitati 14. sajandil, barokne torn aga lisati 1770. aastate lõpus. 17.–18. sajandi üks osavamaid ja tuntumaid puugraveerijaid Christian Ackermann tegi kirikule kantsli (1686) ja altari (1694–1696).
Ajalooliselt käisid selles kirikus Eestis elavad saksa aadlikud, mis on ilmne juba kirikusse sisenemisel. Kirikus on ohtralt 17.–20. sajandist pärinevaid detailseid vappepitaafe ja 13.–18. sajandi hauaplaate. Kuulsamad kirikusse maetud isikud on Põhjasõjas Rootsi vägesid juhtinud Pontus De la Gardie, esimest Vene ümbermaailmareisi juhtinud admiral Adam Johan von Krusenstern ja Šotimaal Fife’is sündinud admiral Samuel Greig, kes olevat olnud Katariina II armuke.
Kohe pärast peauksest sisenemist näeb suurt kiviplaati, millele on kirjutatud "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D.". Tänapäeval ka Tallinna don Juaniks nimetatud Thuve oli ohjeldamatu prassija ja naistemees. Surivoodil olles palus ta end matta kiriku lävele, et jumalakartlikud inimesed, kes enne pühakotta sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt.
Peale kauni interjööri imetlemise saavad külastajad ronida kiriku 69-meetrise kellatorni otsa ja nautida suurepärast vaadet linnale.
Missat peetakse igal pühapäeval kell 11, kesknädalane palvus oreliga on igal kolmapäeval kell 17 (sissepääs tasuta), orelipooltunnid igal laupäeval kell 12 (kohustuslik annetus). Jumalateenistuste ja kontsertide ajal on pääs kirikusse ja torni piiratud.
Tallinn Cardiga on kirikusse sissepääs tasuta.