Tallinn – UNESCO muusikalinn

Muusika on algusest peale olnud viis, kuidas eestlased on säilitanud oma kultuuri ja ühtekuuluvustunnet. Enne kirjutamisoskuse levikut kandsid meie kultuuri põlvest põlve edasi suulised lood, mida esitati sageli lauludena. Laulupeod sündisid rahvuslikul ärkamisajal sidemest oma maaga ja inimestevahelisest ühtsustundest, mis viis iseseisvuse väljakuulutamiseni 1918. aastal. Alates ajast, mil Tallinn sai 1928. aastal laulupidude koduks, on linn meie kultuuri edasi kandnud ja säilitanud ühel kõige olulisemal viisil.

See kordus külma sõja lõpus ja Nõukogude Liidu lagunemise ajal, kui sajad tuhanded eestlased kogunesid Tallinna lauluväljakule, et režiimile rahumeelselt lauldes vastu astuda.

Tallinn on ka heliloojate ja uue muusika linn, mis on olnud mitme ainulaadse muusikastiili sünni juures. Just Tallinnas töötamise ajal lõi Arvi Pärt oma isikupärase tintinnabuli stiili, mis tegi temast maailma esitatuima elava klassikalise muusika helilooja. Tänu helilooja Veljo Tormisele said hääbuva traditsiooniga regilaulud värske kuju süvamuusika abil. Tänapäeval on regilaulud mõjutanud mitmeid muusikastiile alates klassikalisest kuni pop- ja rokkmuusikani.