Uudised

Eesti Vabaõhumuuseumis tähistatakse lihavõttepühi pühapäeval 20. aprillil. Külastajad saavad värvida mune, mängida munade otsimise mängu ja palju muudki. Tegevust jätkub kogu perele! Täpsema programmi leiad vabaõhumuuseumi kodulehelt.

Ülestõusmispühadel ootavad külastajaid järgmised Tallinn Cardi partnerid

Muuseumid ja vaatamisväärsused:

• Eesti Vabaõhumuuseum (kassa avatud kl 10-17, park avatud kl 10-19, loe lähemalt vabaõhumuuseumi lihavõttepühade üritusest)
• Tallinna Loomaaed (kassa avatud kl 9-17, loomaaed avatud kuni kella 19ni)
• Tallinna Linnamüür: Nunna-, Sauna- ja Kuldjala torn (avatud kl 11-17)
• Dominiiklaste klooster 1246 (avatud kl 10-16)
• Eesti Tervisemuuseum (avatud kl 10-18)
• Eesti Loodusmuuseum (avatud kl 10-17)
• Adamson-Ericu muuseum (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Niguliste muuseum ja vaateplatvorm (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Kohvik Maiasmokk martsipanituba (avatud kl 9-20)
• Tallinna Piiskoplik Toomkirik ja kellatorn (avatud kl 10-16)
• Püha Vaimu kirik (18.04 avatud kl 10-18, 20.04 avatud kl 10-16)
• Paks Margareeta muuseum-külastuskeskus (avatud kl 10-17)
• Energia Avastuskeskus (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Lennusadam – Eesti Meremuuseum (avatud kl 10-17) 
• PROTO avastustehas (avatud kl 11-18)
• Kai kunstikeskus (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 12-18)
• Fotografiska Tallinn (avatud kl 10-18)
• Kumu kunstimuuseum (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Kadrioru kunstimuuseum (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Mikkeli muuseum (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Tallinna Teletorn (avatud kl 10-18)
• Tallinna Botaanikaaed (avatud kl 11-16)
• Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu (avatud kl 11-18)

Meelelahutuskohad:

• Super Skypark batuudi- ja mängukeskus (avatud kl 10-22)
• Super Skypark käed-külge teaduskeskus SkyLab (avatud kl 10-22)
• Skywheel of Tallinn vaateratas (avatud kl 10-22)
• Kalev Spa veekeskus (18.04 avatud kl 6.30–22.30, kassa avatud kuni kl 21ni, 20.04 avatud kl 8–22.30, kassa avatud kuni kl 21ni)
• Gun Garage lasketiir (18.04 avatud kl 11-20, 20.04 avatud kl 11-18)

Restoranid, kohvikud, käsitööpoed:

• Pierre Chocolaterie (18.04 avatud kl 10-22, 20.04 avatud kl 10-21)
• Restoran Olde Hansa (avatud kl 11-00)
• Olde Hansa Shoppe
• PROTO kohvik (18.04 avatud kl 11.30-17.00, 20.04 avatud kl 11.30-18.00)
• Kadrioru lossikohvik (18.04 suletud, 20.04 avatud kl 10-18)
• Maarjamäe lossikohvik (avatud kl 10-21)
• Tallinna Botaanikaaia kohvikud Kirribilli ja Herba (avatud kl 11-16)
• Kaarmanni Käsitöö (18.04 avatud kl 11-19, 20.04 avatud kl 11-18)
• Eesti Käsitöö Maja (18.04 avatud kl 10-18, 20.04 avatud kl 10–17)

Ekskursioonid:

• Päevareis Lahemaa Rahvusparki (kl 9.30)
• Päevareis Põhja-Eesti rannikualadele ja Rummu karjääri
• Carmen reisid 4Travel päevareis: von Ghleni park, Rummu karjäär ja Padise klooster (18.04 avatud, 20.04 suletud)
• Eesti toidu tuur jalgrattal
• Jalgrattatuur "Tere tulemast Tallinnasse"
• Audiogiidiga vanalinna jalutustuur (laenutus turismiinfokeskusest E-L 10-17, P 10-15)
• Audiogiid ja e-raamat allalaadimiseks

Tallinn Cardiga saab tasuta sõita Tallinna ühistranspordiga ja rentida jalgrattaid City Bike’ist (City Bike avatud kell 10-19).

Lisaks siintoodule on Tallinnas veel palju avastamisväärset. Vaata täpsemalt Tallinna turismiveebilt visittallinn.ee. Oma küsimustele saad vastuse ka Tallinna turismiinfokeskuses - oled oodatud E-L 10-17, P 10-15.

Häid pühi!
Tallinn Card

Turismiandmete kogumist ja süstematiseerimist alustati Tallinnas juba 1998. aastal. Siis külastas Tallinna hinnanguliselt 2,44 miljonit välisturisti (käesoleval aastal eelduslikult üle 3 miljoni). Ööseks nendel aegadel siiski ei jäädud – lausa 72% külastustest olid ühepäevakülastused (võrdlusena on see number tänavu ligikaudu 40% juures. Veidi nostalgilise kokkuvõtte sellest ajast leiad kuvatõmmiselt 1:

Tänases valuutas kulutasid turistid siis Tallinnas ligikaudu 153 miljonit eurot. Korrigeerituna ostujõuga, oleks see täna umbes 420 miljonit. Tänavune hinnanguline reisiteenuste ekspordi maht Eestis jääb aga hinnanguliselt 1400+ miljoni juurde, millest Tallinn moodustab üle poole.

Aja möödudes numbrid kasvasid ja Euroopa Liiduga liitumise järel kasvasid turistide ööbimised Tallinnas märkimisväärselt. 2008. aastal ulatus väliskülastajate ööbimiste arv Tallinnas juba 1.8 miljonini. See on küll palju vähem kui 2023. aastal (vastav näitaja oli siis 2.3 miljonit) aga võrreldes 1998. aastaga oli tegemist lausa 177% kasvuga!

Arusaadavatel põhjustel aeglustus kasv peale 2008. aastat mõneks ajaks ja hakkas uuesti kiirenema 2010. aastal. 

Järgmine tipphetk saavutati enne koroonapandeemiat, mil ööbimiste arvuga jõuti 3.26 miljonini (sise- ja välisturistid kokku). Erakordseks teeb tolleaegse tulemuse see, et niivõrd suurest hulgast ööbimistest moodustasid välisturistid lausa 86%.

Tänases olukorras on turg kiiresti taastumas, aga kindlasti hoopis teistsugune kui see oli enne pandeemiat. Esimese 9 kuuga on ööbimisi kogunenud ligikaudu 2.5 miljonit, millest siseturistid moodustavad aga 23%. Kasv on siiski selge ja kiire - eelmisel aastal oli esimese 9 kuuga ööbimisi peaaegu 200 tuhande võrra vähem ja aasta lõpuks saavutati siis juba 3.04 miljonit ööbimist. Kasv tuleneb väga selgelt välisturistidest, kelle ööbimiste arv aasta esimese 9 kuuga on kasvanud üle 9%. Erinevatele andmeallikatele tuginedes (näiteks Benchmarking Alliance, ForwardKeys) võib prognoosida, et käesoleva aasta lõpuks kokku ca 3.2 miljoni ööbimise saavutamine ei ole ebarealistlik.

Hoolimata sellest, et turismitooted- ja teenused on aja jooksul rohkelt muutunud, rõhud turismiarenduses hoopis teised ja mastaabid suuremad, on ka asju, mis ei muutu - näiteks hindasid juba 1998. aastal turistid kõrgelt Tallinna ilu ja ajalugu ning toredaid inimesi ja nende keelteoskust.

Käesoleva aasta saame kokku võtta veebruaris. Avaldame ka siis kindlasti sellekohase kokkuvõtte ja tutvustame tulemusi ka veebinaril.

Ööelus osalemise määra tuvastamiseks kuude lõikes valiti kolm muutujat, mis ööeluga seondusid. Need muutujad on siinses ülevaates ka hiljem samal kujul kasutusel:

1. Võttis ööelust osa - vastus küsimuse “Millistest järgmistest tegevustest Te Eestis osa võtsite?” alajaotisele “Ööelu (ööklubid, baarid)”. Vastus on siin kategooriline jah/ei.
2. Ööelu oli peamine põhjus - vastus küsimuse "Milline neist oli peamine põhjus Eestisse puhkusereisile tulemiseks?" alajaotisele “Ööelu (ööklubid, baarid)”. Vastus on ka siin kategooriline jah/ei.
3. Tallinnas on atraktiivne ööelu - vastus küsimuse "Kuivõrd Te nõustute järgmiste, Tallinna linna kohta käivate väidetega?" jaotisele “Tallinnas on atraktiivne ööelu (st mõnusa atmosfääriga pubid, baarid ja ööklubid)". Vastusevariandid olid: Üldse ei ole nõus, Pigem ei ole nõus, Pigem nõus, Täiesti nõus, Ei oska vastata.

Ööelus osalemise määra tuvastamiseks lihtsustati kõik kolm muutujat jah/ei skaalale. See tähendab, et vaadeldi vaid seda, kas ööelus osaleti, kas ööelus osalemine oli reisimise peamine põhjus ja kas Tallinna ööelule anti hinnang. Seejärel võeti positiivsete väärtuste osakaal kõikidest samal kuul antud vastustest. Sellisel lähenemisel põhinevad tulemused on esitatud joonisel 1.

 Tulemustest ilmneb, et kõik kolm muutujat liiguvad kuude lõikes sarnaselt - kõrgemad on seejuures madalhooaja kuud (jaanuar-aprill, september-detsember), üksikute erisustega teatud kuude lõikes. Kõige väiksemad on muutused kolmandas tunnuses, mis keskendub sellele, kas ööelule üldse anti hinnang. Seda võib mõjutada asjaolu, et ööelule on hinnangu andnud arvestatav hulk vastanuid, kes tegelikult ööelu peamise reisimise põhjusena ei näinud ja ööelus isegi ei osalenud. Proportsionaalselt on suurimad kõikumised muutujas, millega hinnatakse kas ööelus osalemine oli peamine reisimise põhjus. See annab kinnitust, et ööelus osalejad ongi mingisugusel põhjusel madalhooaja kuid eelistanud.

Üks võimalik selgitus kõikumistele teises muutujas (tunnus, mis kirjeldab kas vastaja ööelus osales), on vastajate alateadlik taju sõna “ööelu” osas. Definitsioon, mis vastajatele anti, oli “Ööelu (ööklubid, baarid)”, ilma kellaajalise või muude välistavate piiranguteta (ainul kaks näidet, mis ööelu alla kuuluvad aga mitte ühtegi näidet, mis ei kuulu). Tehniliselt võis see tekitada olukorra kus vastaja tajub pimedal ajal linnas liikumist rohkem ööeluna ja vastab sellest lähtuvalt. Suurem pimeda aja osakaal ööpäevas omakorda oleks võinud sellisel juhul vastuste jaotust mõjutada. Sellise mõju tugevust ei saa siiski pigem pidada väga suureks.

Selleks, et analüüsida ööelule antavate hinnangute muutumist ajas, valiti eelmises etapis käsitletud kolmas muutuja (hinnang Tallinna ööelu atraktiivsusele). Kõrvale jäeti vastus “Ei oska vastata”, sest uuringu kontekstis oli selle tähendus pigem “jätan vastamata” kui neutraalne vastus. Vastuste jaotus kuude lõikes on kujutatud joonisel 2.

Positiivsete (nõustun täiesti/pigem nõustun) vastuste osakaal ei kõigu aasta lõikes märkimisväärselt, jäädes alati 81%-91% piiridesse. Stabiilselt kõrged hinnangud on olnud tipphooajal ja selle algusele eelneval perioodil (aprill-september) ning talvisel perioodil (november-veebruar). Veidi kriitilisemad on vastajad olnud oktoobris ja märtsis. Viimase puhul neist oli ka erakordselt suur osakaal täiesti mittenõustujatel. Tervikuna ei saa aga suuri muutustrende kuude lõikes ööelule antavate hinnangute puhul täheldada.

Kolmandas jaotises käsitleti kõiki samu tunnuseid, mis esimeses (ööelus osalenute määr, peamiselt ööelu pärast reisinute määr, ööelule hinnangu andnute määr). Seekord vaadeldi tulemusi siiski vastajate elukohariikide, mitte vastamiskuu järgi. Leiad sellise jaotuse tulemused allolevalt jooniselt 3 (riigid on reastatud esimese tunnuse, ehk ööelus osalemise määra järgi).

 Tulemustest ilmneb, et kolmelt välisturult, mille puhul on ööelus osalemise määr kõrgeim, ei olnud ühtegi vastajat, kes oleks ööelus osalemist näinud peamise reisimise põhjusena. Üllatavalt kõrge oli see muutuja (ööelu nägemine peamise reisimise põhjusena) aga Norrast ja Šveitsist pärit vastajate puhul. Veel väärib märkimist, et kuigi Tallinna ööelus enim osalevate riikide seas on ka külastuste arvult tipus olevaid riike (nt UK), on tervikuna siin riikide palett mitmekesisem kui lihtsas suurimate turgude ülevaates. Kolmanda huvitava asjaoluna võib esile tõsta, et ööelus osalemise ja ööelule hinnangu andmise vahel on selge seos (mida suurem osakaal riigist pärit turiste osales ööelus, seda suurem osakaal neist andis ka ööelule hinnangu). Seda seost aga teise muutuja (ööelu nägemine peamise reisimise põhjusena) ja ööelule hinnangu andmise vahel nii kindlalt tuvastada ei saa.

Viimaks võrreldi ööelule antavaid hinnanguid (sama tunnus, mis esimeses ülevaates) Tallinna turvalisusele antavate hinnangutega. Tallinna turvalisusele anti hinnang samas küsimuses, mis ööelu puhul, lihtsalt teises jaotises "Tallinn on piisavalt turvaline linn (nii hügieeni kui ka kuritegevuse aspektist)". Vastused kodeeriti numbriteks, skaalal 1-4, kus 4 tähendas mõlema väite puhul rohkem nõustumist ja 1 vähem nõustumist. Analüüsi tulemused on kujutatud joonisel 4, kus ringi suurus viitab vaatluste arvule selles teljestiku punktis. 

Kahe muutuja vahel on sellise analüüsi põhjal mõõdukas positiivne seos. Mida kõrgemalt hinnatakse ööelu, seda kõrgemalt hinnatakse ka Tallinna turvalisust. Korrelatsioonikoefitsiendi väärtust vähendavad vaatlused paiknesid pigem teljestiku alal, kus Tallinna peeti küll turvaliseks kuid ebatraktiivse ööeluga linnaks. Veel oli eemal asetsevaid vaatlusi teljestiku piirkonnas, kus Tallinna ööelu peeti täiesti atraktiivseks aga väitega, et Tallinn on turvaline vaid pigem nõustuti (ei nõustutud täielikult).

Trendina on välisturistide ööbimiste arv viimastel aastatel (sh ka detsembrikuudes) jõudsalt kasvanud. Selleks, et välisturistide osakaal jõuaks 2019. aasta tasemele, peaks siseturistide ööbimiste arv märkimisväärselt langema või välisturistide ööbimiste arv 2019. aastaga võrreldes kasvama 67% võrra. Sellises olukorras oleks siseturistide ööde arv 60 033 (ehk 13,1% osakaal) ning välisturistide ööde arv 395 595 (ehk 86,9% osakaal). Kumbki neist stsenaariumitest ei tundu 2024. aasta puhul tõenäoline.

Käesoleva aasta detsembri kohta saab anda kaudse hinnangu. Selle jaoks võeti arvesse järgnevaid komponente:

1. Siseturistide ööbimiste arvu muutus käesoleva aasta kuudel, mille kohta on majutusstatistika olemas (+2,84%; jaanuaris ja märtsis väike langus, ülejäänud kuudel mõõdukas kasv)
2. Siseturistide ööbimiste arvu muutus detsembrikuudes perioodil 2021.a - 2023.a
3. Lennujaama kaudu saabuvate turistide hinnanguline osakaal välisturistide seas
4. ForwardKeys platvormilt saadud info detsembrikuusse etteostetud piletite arvu muutuse kohta eelmise aastaga võrreldes (+26,9%)
5. Sadama kaudu saabuvate turistide arvu muutusetrend käesoleval aastal (+2,7%; väike langus jaanuaris ja aprillis, mõõdukas kasv ülejäänud kuudel)
6. Välisturistide keskmise ööbimise pikkuse muutumine käesoleval aastal (-1,53%)

Prognoosi koostamiseks tehti järgnevat:

1. Siseturistide 2023. aasta detsembri ööbimiste arvu korrigeeriti käesoleva aasta siseturistide ööbimise trendidega.
2. Välisturistide puhul jaotati eelmise aasta detsembri ööbimiste arv vastavalt hinnangulisele turistide liikluse jaotusele Tallinna väravate vahel kaheks - lennujaam ja sadam+muud väravad.
   1. Lennujaama osa korrigeeriti ForwardKeysi andmetel detsembrisse etteostetud piletite arvu muutuse (vs eelmine aasta) ja keskmise ööbimise pikkuse muutusega käesoleval aastal.
   2. Sadama ja teiste väravate kaudu saabuvate turistide osa korrigeeriti sadama selle aasta turistide liikumise trendide ja keskmise ööbimise pikkuse muutusega.

Metoodika rakendamisel jõuti järgneva tulemuseni:

Prognoosi paika pidamisel tähendaks see jälle uut ööbimiste koguarvu rekordit aga ka rekordit välisturistide ööbimiste arvus (+0,47% vs 2019. aasta detsember). See ei oleks sel aastal esimene kord kui kuude võrdluses välisturistide ööbimiste arv 2019. aasta taset ületab - see juhtus juba ka veebruaris.

Siseturistide puhul võib eeldada pigem stabiilset seisu.

Prognoos on aga suhteliselt pealiskaudne ja sellest jäi kõrvale erinevaid tegureid, mis oleksid võinud tulemust negatiivselt või positiivselt mõjutada. Ülevaade nendest on lisatud allolevasse tabelisse.

Ülevaates on tuginetud Statistikaameti ja ForwardKeys lennuinfoplatvormi andmetele. Prognooside osas kehtib soovitus olla ettevaatlik - varasemalt turismiosakond selliseid hinnanguid andnud ei ole ja ka seekord ei saa metoodika osas kindel olla. Küll aga kontrollitakse prognoosi täpsust kindlasti tagantjärele veebruaris ja üritatakse hinnanguid jooksvalt täpsemaks saada.

Sihtkohtade võrdlemiseks turismi hajutamise edukuse seisukohast on mitu viisi. Üks nendest on võrrelda madalhooaja ööbimiste arvu kogu aasta ööbimiste arvuga. Selline võrdlus ongi kujutatud joonisel 1. Sellelt ilmneb, et pandeemiaeelsel tasemel oli Tallinn hooajalise hajutamise mõistes üsna keskmisel tasemel. Sarnane trend oli ka 2015–2019 perioodil, mida lihtsustamise eesmärgil joonisele ei lisatud, sest olulisi muutusi trendides sellel perioodil ei toimunud. Peale pandeemiat on Tallinnas ööbimiste hulk aga teiste sihtkohtadega võrreldes märgatavalt rohkem madalhooaja kasuks kaldu kui varem. Seda mõjutab osalt kindlasti stabiilne siseturistide hulk, mis madalama ööbimiste arvuga aastatel välja kujunes ja püsima jäi, ent teiste võrreldavate turgude puhul on siseturistide osakaal geograafilistel põhjustel (suurema pindalaga riigid) üldiselt isegi kõrgem.

Joonisel 1 kujutatud võrdluse puuduseks on aga madalhooaja definitsioon, mis võib sõltuvalt sihtkohast oluliselt erineda ja seeläbi ka tegevusi ööbimiste hajutamisel mõjutada. Selle mõju kõrvale jätmiseks võib võrrelda ka üleüldist erinevust kuude vahel, ehk seda kui võrdselt ööbimised kuude vahel jaotuvad.

Hea viis selle tegemiseks on gini indeks, mis näitab skaalal 0-1 kuude vahelise jaotuse võrdsust (0 viitab täiesti võrdsele jaotusele, 1 viitab olukorrale kus kogu aasta ööbimised leiaksid aset samal kuul. Selline jaotus on kujutatud joonisel 2:

Sarnaselt esimesel vaatele ilmneb ka siit sama seis – kuni 2019. aastani oli Tallinn teiste sihtkohtadega võrreldes samalaadses olukorras, aga pandeemiajärgselt on olukord ööbimiste kuudevahelise jaotuse ühtlustamisel paranenud kiiremini. 2023. aastal oli Tallinn kõikidest võrreldud linnadest paremas seisus, Vilniuse kohta andmed puudusid.

Arvestades, et Tallinna puhul on pandeemiaeelse perioodiga võrreldes saavutanud ööbimiste seas palju suurema osakaalu siseturistid, tasub eraldi analüüsida ka ainult välisturistide sesoonsuse hajumist, jättes siseturistid kõrvale. Eelduslikult on siseturiste kõrvale jättes kõikides riikides olukord halvem, sest madalama ressursibarjääri tõttu on reisimine riigisiseselt aastaringi ühtlasem kui välisturismi puhul.

Ootuspäraselt ilmneb jooniselt 3, et tervikuna on pandeemiajärgselt madalhooaja ööbimiste tase välisturistide seas enamikes sihtkohtades madalam. Märkimist väärib aga, et Tallinna puhul on erinevus väiksem, mis veelgi Tallinna ja teiste sihtkohtade erinevust suurendab.

Täpselt sama seis ilmneb ka üldise kuudevahelise jaotuse võrdlemisel: üldine tase on veidi “kehvem”, sest välisturistide kuudevaheline jaotus on ebaühtlasem kui siseturistidel aga Tallinna “edumaa” on veelgi suurem. See on kujutatud joonisel 4.

Ülevaates on kasutatud tourmis.info andmeid linnade ööbimiste kohta. Käesoleva aasta andmeid ei kasutatud, sest arvestatava osa kohta madalhooajast veel andmed puuduvad. Vilniuse kohta olid andmed vaid 2023. aasta augustini, mistõttu eelmise aasta puhul Vilniuse näitajad puuduvad.