Ärireiside tulevik ja trendid: mida toob 2022

Kasvava vaktsineeritute arvu ja reisipiirangute leevenemise valguses on 2022. aasta alguses vaade turismi taastumisele pigem optimistlik. Maailma Reisi- ja Turisminõukogu (WTTC) ennustab, et reisi- ja turismisektori panus maailma majandusse võib 2022. aastal ulatuda kuni 8,6 triljoni dollarini, mis oleks ainult 6,4% väiksem, kui 2019. aastal. Samas on ärireiside täielikku taastumist 2019. aasta tasemele oodata aastaks 2024, selgub Ülemaailmse Ärireiside Assotsiatsiooni (Global Business Travel Association, GBTA) ärireiside indeksi raportist. 

Uuringud näitavad, et ärituristi tagasimeelitamiseks tuleb näha vaeva. PwC USA-põhisest uuringust selgub, et ettevõtete entusiasm ärireisideks pole eriti suur. Bloombergi samalaadse uuringu põhjal ei soovi ettevõtted enam ärireisimisele sama palju kulutada, kui varem. Odavam ja lihtsam on teha veebikohtumisi. Ka muu tehnoloogia on abiks – prantsuse rehvifirma Michelin näiteks kasutas hiljuti uue tehasega tutvumiseks kaameratega droone.

Samas võib samadest uuringutest ka näha, et ettevõtted ise peavad äriturismi taastumist paratamatuks. Kuigi plaanitakse teha varasemast vähem reise, on näost-näkku kohtumised ärisuhete hoidmiseks ja äri edendamiseks endiselt hädavajalikud. Kui väiksemad ettevõtte-sisesed kohtumised tehakse videosilla vahendusel, siis kliendikohtumistest, networking-üritustest, konverentsidest ja messidest loobuda ei soovita. Ka ürituskorraldajad leiavad, et inimesed eelistavad osaleda silmast-silma toimuvatel üritustel, kuigi virtuaalsed ja hübriidüritused ei kao kindlasti kuhugi. Samuti ennustatakse, et vähemalt 2022. aasta esimeses pooles soovitakse korraldada pigem väiksemaid üritusi, kuid päringute arv kasvab.

Sellise ettevaatliku optimismi valguses ning tuginedes viimasel ajal avaldatud artiklitele ja uuringutele saab välja tuua 4 trendi, mis ilmestavad äriturismi 2022. aastal.

Diginomaadlus pole enam väga uus nähtus, kuid pandeemia on muutnud kaugtöö paljudele töötajatele uueks normaalsuseks ning nende inimeste arv, kes töötavad kuid või isegi aastaid kodunt ja kontorist eemal, on kasvanud märkimisväärselt. Tegemist on võrdlemisi arvuka ning võrdlemisi jõuka reisija tüübiga, kellele tasub kaaluda teenuste suunamist. Diginomaadide positiivsest majanduslikust mõjust annab juba märku tõsiasi, et aina enam riike pakub diginomaadidele suunatud viisaprogramme, sealhulgas Eesti. 

Kuigi diginomaadidest võidavad kindlasti lühiajaliste rendipindade pakkujad, on ka hotellid üle maailma asunud pakkuma pikemalt peatuvatele ärireisijatele mugavaid lahendusi. Diginomaadidele on suunatud arvukalt rahvusvahelisi konverentse. Aina enam on ka näiteid, kuidas riiklikud või kohalikud turismiametid on loonud diginomaadidele suunatud programme või infoallikaid.

Ka bleisure (business + leisure) pole uus mõiste – tööreisi järel samasse sihtkohta puhkusereisile jäämine on olnud juba aastaid levinud. Miks bleisure aga mitmetes 2022. aasta reisitrendide nimekirjades ilutseb? Nimelt on suurenev tööreiside maht ning inimeste soov reisimise võimalust maksimaalselt ära kasutada bleisure-reisijate osakaalu ärireisijate seas suurendamas. Kusjuures, kui varasemalt olid tööreisi ja puhkusereisi ühendajad pigem noored ja IT-valdkonnast, siis nüüd on bleisure-reisija profiil nii vanuse kui ka tööala poolest laiem. Expedia hiljuti avaldatud uuringu kohaselt plaanivad enam kui pooled sageli kaugtööl viibivad töötajad pikendada tööreisi bleisure-reisiks. Mitmed hotellid on bleisure-reisijate meelitamiseks investeerinud võimalikult mugava magamiselamuse pakkumisele, kuid võimalusi ärireisijaid pikemalt peatuma inspireerida on mitmeid.

Roheteadlikkus kasvab iga aastaga ning Booking.com-i laiahaardelise küsitluse tulemused näitavad, et aina enam inimesi soovib reisida võimalikult jätkusuutlikkult. Reisi- ja turismiettevõtetelt oodatakse enamat kui taaskasutatavast materjalist joogikõrred ja prügi sorteerimine. Lennundussektor tegeleb näiteks aktiivselt sünteetiliste rohekütuste välja töötamisega, samuti uuritakse võimalust kasutada lühemate lendude puhul vesiniku jõul liikuvaid lennukeid. Majutussektoris on juba laialt levinud mitmed lahendused, sealhulgas taastuvenergia kasutamine ja jäätmete hulga vähendamine. 

Kestlikkus seisneb ka kohalike ettevõtete ja kogukondade toetamises ning just kohaliku keskkonna kogemise ning toetamise võimalust (Corporate Social Responsibility ehk CSR) ootavad korporatsioonid aina enam elamusturismi programmidest.

Mõned aastad tagasi lapsekingades olnud tulevikutehnoloogiatest on saanud meile igapäevased mugavusvahendid. Ühildumine virtuaalsete assistentide (näiteks Amazon Alexa, Google Assistant ja Siri) ning tehisintellektil põhinevate platvormidega on muutunud äriturismi valdkonnas ettevõtetele iseenesestmõistetavaks. Tehisintellekti tehnoloogiat kasutatakse kliendikäitumise ennustamiseks ja analüüsiks kui ka klienditeeninduse hõlbustamiseks. Virtuaalseid klienditoe lahendusi kasutavad nii hotellid, reisikorraldajad kui ka lennufirmad. 

Plokiahel ehk blockchain on tehnoloogia, mis võimaldab talletada andmeid hajusalt ja krüpteeritult. Selle abil saab hoida tehingute andmeid korraga ja turvaliselt mitmes kirjes ehk plokis ning seeläbi on võimalik andmetele kiiremini ligi pääseda. Plokiahela tehnoloogiat saab turismitööstuses kasutada mitmeti, muuhulgas näiteks isikuandmete kiiremaks kontrollimiseks ning ka turvaliste maksete tegemiseks.