Uued ja käimasolevad näitused Tallinna muuseumides

2026. aastal möödub 20 aastat Kumu kunstimuuseumi avamisest. Selle puhul on muuseum pannud kokku juubeliaasta eriprogrammi, mille raames leiavad Kumus aset põnevad erisündmused, sealhulgas teemaekskursioonid, mälumängusari ja hoovipidu.

Tallinna linnaelumuuseum läbis möödunud aastal värskenduskuuri ning taasavas uksed 2025. aasta novembris kahe uue püsinäitusega Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite ning Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas. Mõlemad näitused värskelt renoveeritud linnaelumuuseumis pakuvad põnevat sissevaadet Tallinna linna ja selle ühiskonna kujunemislukku.

Kumu kunstimuuseum – Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul

2026. aastal möödub 20 aastat Kumu kunstimuuseumi avamisest. Kumu sünnipäeva-aasta avanäitus keskendub sümboolselt täna aktuaalsele küsimusele kunstist ja tehisarust. Rahvusvahelisel näitusel on eksponeeritud mitmete rahvusvaheliste kunstnike teosed, mis vaatlevad inimkogemuse arengut ühiskonnas ja kultuuris uute tehnoloogiate pealetugi valguses.

Näitusel osalevad kunstnikud Andreas Albrectsen, Maria Arnal, Tilman Hornig, Olga Jürgenson, Marge Monko, Bernard Picart, Darja Popolitova, Jon Rafman, Sten Saarits, Jens Settergren, Jan Zuiderveld ja Timo Toots.

Näitus on avatud 13. veebruarist 9. augustini 2026.

Lennusadam – Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu

Eesti Meremuuseumi enam kui 900 teosest koosnev kunstikogu on publiku ees nii mastaapselt esmakordselt. Kogu teeb eripäraseks tõsiasi, et suurem osa esindatud autoritest ei ole professionaalsed kunstnikud, vaid on pidanud meremehe, kaluri, laevakapteni või mereväelase ametit.

Näitus annab ülevaate Eesti Meremuuseumi kunstikogust ja mõningatest merekunsti alaliikidest, aga kõige enam on see kummardus kunstnikele, kes vastasid mere kutsele pintslitõmmetega.  

Näitus on avatud 13. veebruarist kuni 1. novembrini 2026.

PoCo popkunstimuuseum - Björn Koop. 1982.

Eesti edukaima autodisaineri isikunäitus tutvustab Valgast pärit Björn Koopi muljetavaldavat karjääri rahvusvaheliste autotööstuse lipulaevades. Koop on töötanud disainerina nii Kia kui ka Mitsubishi autotehastes ning tema käe all on kujunenud meiegi tänavatel tuttavate autode kered.

Näitus on avatud 29. jaanuarist kuni 31. juulini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas 

Biidermeieri ajastu tähtsaim maalikunstnik saabus Dresdenist Tallinna 19. sajandi alguses. Siin olles lõi ta märkimisväärsel hulgal teoseid erinevate žanrites, maalides nii portreid, olustikupilte kui ka altarimaale kirikutesse üle Eesti. Waltheri teosed täiendavad Kumu kunstimuuseumi peamist, eesti kunstile pühendatud püsinäitust ning annavad aimu Tallinna kultuuri- ja hariduselust uusaja algul.

Näitus on avatud 4. detsembrist 2025 kuni 4. oktoobrini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Harku 1975. Objektid, kontseptsioonid

Tegemist on näitusega, mis proovib taasluua näitust. 1975. aasta detsembris toimus Tallinna lähistel asuvas Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis nüüdseks legendaarne kunstisündmus nimega „Harku 1975“, mille eestvedajate hulka kuulusid Leonhard Lapin, Sirje Runge ja Raul Meel ning noori teadlasi esindas Tõnu Karu. Näitusel eksponeeriti muuhulgas graafikat, maalikunsti ja kineetilisi objekte ning toimus ka rokk-kontsert.

1975. aasta näituse tähtsust kinnitab asjaolu, et paljud tollal eksponeeritud teosed on praeguseks osa Kumu nõukogude perioodi kunsti püsiekspositsioonist.

Näitus on avatud 30. oktoobrist 2025 kuni 18. oktoobrini 2026

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kelle loometee kestis ligi 40 aastat. Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse  tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni, mille paarisaja teose hulka kuulub nii nimekate rahvusvaheliste kui ka Eesti autorite ehteid.

Näitus on avatud 7. novembrist 2025 kuni 5. aprillini 2026.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – õhuLoss

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss on ühiselt tegutsenud juba enam kui 20 aastat. Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

Näitusel saab tutvuda rühmituse ehteloomingu ja tegutsemise looga. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Näitus on avatud 7. novembrist 2025 kuni 5. aprillini 2026,

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest

Paides sündinud ja nii Tallinnas kui ka Kopenhaagenis kunstihariduse saanud Guido Mamberg  oli Eesti esimene professionaalne tarbegraafik ja art deco suuna üks olulisemaid esindajaid. Mamberg tegi endale nime uuendusmeelse ja viljaka reklaamikunstnikuna ning kujundas aastakümneid Eesti ajalehti ja ajakirju.

Näitusel saab tutvuda kunstniku 1930.–1940. aastate graafilisele disainiga, sealhulgas plakatite ja pakendigraafikaga.

Näitus on avatud 20. oktoobrist 2025 kuni 5. aprillini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Karin Luts. Pildid reisidelt

Karin Luts oli möödunud sajandi alguse üks silmapaistvamaid Eesti naiskunstnikke, kelle reisimuljete jäädvustused joonistuste, maalide ja päevikute kaudu võimaldavad mõtestada reisimise tähtsust. Näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist.

Näitus on avatud 20. märtsist 6. septembrini 2026.

Kadrioru kunstimuuseum - Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu

Soome ühe silmapaistvama kunstifondi teosed on esmakordselt väljapanekul Eestis. Mõjuka kunstipatrooni Gösta Serlachiuse (1876–1942) kollektsioon hõlmab nii Soome kunsti meistriteoseid kui ka kunstnike loomeprotsessi vahetumaid näiteid, nagu eskiisid ja kavandid. Näitusel on omavahel dialoogi asetatud Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst.

Näitus on avatud 28. veebruarist kuni 23. augustini 2026.

Mikkeli muuseum - Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust

Delfti keraamika, mida hakati Madalmaades tootma Itaalia meistrite eeskujul juba 16. sajandi alguses, sai sadakond aastat hiljem laialt levinud moekaubaks mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Delfti meistrite edu tagas ihaldatud, kuid väga kalli Hiina ja Jaapani portselani vormi ja maalingumotiivide matkimine. Kõige levinumaks said koobaltiga maalitud sinivalged nõud. Erakogust pärinevate teoste väljapanek annab hea ülevaate paarikümnest rohkem kui kahe sajandi vältel Delftis tegutsenud vabrikust ja meistrist.

Näitus on avatud 28. märtsist kuni 22. novembrini 2026.

Kumu kunstimuuseum – ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Näitus on avatud 11. septembrist 2026 kuni 14. märtsini 2027.

Kadrioru kunstimuuseum – Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse teos „Metamorfoosid“ sisaldab üle 250 kreeka ja rooma müüdi üleskirjutuse. Teost on nimetatud kunstnike piibliks, sest see on inspireerinud kunstnikke hiliskeskajast kuni tänapäevani.

Näitus toob vaatajate ette valiku tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid Eesti, Tšehhi, Prantsuse ja Rootsi muuseumidest ning haruldasi ajaloolisi köiteid raamatukogudest. Samuti tutvustatakse laiemale publikule 2024. aasta sügisel Kadrioru lossi laemaalil läbi viidud tehniliste uuringute tulemusi ja arhiivimaterjalide pikaajalise uurimise käigus tehtud värskeid põnevaid avastusi.

Näitus on avatud 10. oktoobrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027.

Kumu kunstimuuseum – Mari Kurismaa. Videviku geomeetria

Eesti maalikunsti ja ruumikunsti üks olulisemaid autoreid avab oma loomingu mitmekihilisust valguse ja värvi tundlikus mängus. Näitus toob esile nii Kurismaa geomeetrilised vormid kui ka tema poeetilise ruumitaju, kus modernistlik kord põimub intiimse atmosfääriga. Vaatajad saavad kogeda kunstniku ainulaadset ruumi- ja värvikäsitlust, mis avardab taju argisest nähtamatuseni.

Näitus on avatud 26. septembrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Tu ja Minakaru

Kumu esimene spetsiaalselt lastele loodud näitus viib külastajad muinasjutulisse maailma, kus kohtuvad kunst ja mäng. Fantaasiaküllased installatsioonid ja värviküllased tegelased ärgitavad loovust ning pakuvad võimalusi avastada kunsti läbi mängu ja oma loo jutustamise. Näitus innustab lapsi ise seiklustesse sukelduma ja loob ainulaadse kogemuse kogu perele. 

Näitus on avatud 17. oktoobrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2027.

Kumu kunstimuuseum – Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised

Näitus toob kokku Eesti ja Saksa kunstnike loomingu alates Lucas Cranachist kuni Gerhard Richteri ja Arvo Pärdini. Teosed avavad dialooge eri ajastute ja stiilide vahel, tuues esile kunsti rolli kultuurisidemete loomes. Väljapanek pakub rikkalikke visuaalseid ja helilisi kogemusi, mis seovad klassikalise ja kaasaegse kunsti ühtseks tervikuks.

Näitus on avatud 24. oktoobrist 2025 kuni 12. aprillini 2026.

Mikkeli muuseum – Mykolas Žilinskas. Vabaduse pant

Näitus tutvustab Leedu kunstikogujat Mykolas Žilinskast ja tema ligi 1600 kunstiteosest koosnevat erakogu, mis ulatub vanadest meistritest kuni 20. sajandi avangardini. Külastaja näeb maalide, graafika ja skulptuuride valikut, mis peegeldavad Žilinskase soovi säilitada ja toetada Leedu kultuurilist identiteeti pagenduse ajal. Peamiste teemadena kerkivad esile kodu ja võõrandumine, kunsti roll rahvuses ning kunstilist pärandit hoidvad institutsioonid.

Näitus on avatud 8. novembrist 2025 kuni 8. märtsini 2026.

Niguliste muuseum – Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi

Näitus avab Toledo katedraali rikkaliku varakambri, kus eksponeeritakse haruldasi tekstiile, liturgilisi esemeid ja maale 11.–17. sajandist. Rõhutatakse sillaolu sakraalse kunsti, usulise identiteedi ja ajaloo vahel – el-Greco tööde kõrval paistavad silma ka José de Ribera ning keskaja esteetika. Lisaks kasutatakse 3D rekonstruktsioone, mis juhatavad külastaja vaimse ruumi ja arhitektuuri sügavustesse.

Näitus on avatud 22. novembrist 2025 kuni 29. märtsini 2026.

Kai kunstikeskus – Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus

Näitus jälgib kunsti- ja õpetustöö sidet: eksponeeritud on maalid, videod ja eksperimentaalsed valgus- ja värvinäited alates 1970. aastatest kuni tänapäevani. Keskset rolli mängib mõiste värviruum, kus valgus, lambid ja materjalid põimuvad emotsiooni ja struktuuriga. Runge isikukesksele õpetamisviisile on pühendatud eraldi ala, kus eksperimentaalsed harjutused on taastatud värviliste paberitega. Näitus kutsub liituma ruumiga, kus valgus ei ole ainult efekt, vaid loominguline kaasautor. 

Näitus on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Fotografiska Tallinn – Anton Corbijn. Corbijn, Anton

Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud Anton Corbijn on tegutsenud nii fotograafia, mängufilmide kui ka muusikavideote vallas, olles loonud muljetavaldava hulga muusikavideoid sellistele artistidele nagu U2, Johnny Cash, Arcade Fire, Depeche Mode, Nirvana, Metallica, Nick Cave, Coldplay, The Killers ja Roxette.

2025. aastal tähistas fotograafia suurmeister korraga kaht juubelit – oma 70. sünnipäeva ja 50 aastat loometööd. Selle erilise verstaposti puhul avas ta Fotografiskas suure retrospektiivi, mis pärast menukat avalööki Stockholmis jätkab jaanuaris 2026 oma teekonda Tallinnas.

Näitus on avatud 24. jaanuarist kuni 30. aprillini 2026.

Juhan Kuusi Dokfoto keskus – Et inimene jääks — Balti humanistlik foto 1960–1990

Näitusel on välja pandud fotod ajast, mil elu kulges raudse eesriide taga justkui kahes paralleelses reaalsuses. Ühes plaanid täitusid, inimesed naeratasid ja loosungid lubasid helget tulevikku. Teises elas argipäev: tühjad letid ja järjekorrad, turupäevad ja kodused tavad, mis ei sobitunud „ametliku pildi” raamidesse. Paljud näitusel eksponeeritud fotod kutsuvad vaatajat lugema ridade vahelt.

Näitus on avatud 4. veebruarist kuni 26. aprillini 2026.

Fotografiska Tallinn – Emilia Bergmark-Jiménez: Sündida ja sünnitada

Näitusel on eksponeeritud rootsi fotograafi rohkem kui kolmeaastane dokumentaaltöö sünnitustest ja sündidest. Fotod kujutavad intiimseid, emotsionaalseid ja kordumatuid hetki, mil sünnitaja siseneb universaalsesse seisundisse: mil keha ja teadvus nihkuvad piirilisele alale. Kaasnevad autoritekstid toovad esile tema mälestusi, küsimused ja refleksioonid, juhatades vaataja läbi elu ja vanemluse alguse etappide. 

Näitus on avatud 10. oktoobrist 2025 kuni 15. veebruarini 2026.

Tallinna Linnaelumuuseum – Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite

Muinasaja lõpul seisis paekõrgendikul, mis sai hiljem Toompeana tuntuks, eestlaste Lyndanise linnus ning selle jalamil turvaline sadamakoht. Tallinna kui linna ajalugu sai alguse 1219. aastal, mil Taani kuningas Valdemar II rajas Toompeale taanlaste võimukeskuse. Paekõrgendiku jalamile tekkis aga kaupmeeste ja käsitööliste asula. All-linn sai eestlaste muinasmaakonna Rävala järgi nimeks Reval, kohalik põlisrahvas hakkas seda kutsuma Taani linnaks ehk Tallinnaks.

Näitus annab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Uus püsinäitus Tallinna Linnaelumuuseumi 4. korrusel avati 22. novembril 2025.

Tallinna Linnaelumuuseum – Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas

2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat. Selle puhul avatud näitus käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani ning  vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel. Näitusel on välja pandud Mustpeade hindamatud kunstivarad, tutvustatakse mustpeade ajaloolisi arhivaale ning tänase vennaskonna vara.

Põnev uus näitus muuseumi 2. korrusel pakub põnevat sissevaadet Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss – Sulle on pärandus

Näitus Maarjamäe lossis mõtestab kultuuripärandit ja selle pärandamist: mida varasemad põlvkonnad on otsustanud ehitada või lammutada, kuidas eristada olulist juhuslikust või varjatud pärandist. Eksponeeritakse teemasid, mis puudutavad ajalooliste jälgede väärtustamist ja Eesti muinsuskaitse sajandat aastapäeva. Näitus sobib tervele perele, pakkudes tegevusi ja avastamist igas vanuses külastajale.

Näitus on avatud 03. oktoobrist 2025 kuni 30. augustini 2026.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum – Muumirahu. Elurõõm ja tarkus suurtükitornis

Näitus kutsub kõiki vanusegruppe avastama Muumimaailma rahu ja turvakeskkonda Kiek in de Köki tornis – rohelised haljasalad, õitsvad puud ja armastatud muumitegelased maalivad maailmavaadet, kus kiired tormid ja ähvardav sabatäht põimuvad rahu ja kohalolu kujutlusega. Torn kui kaitseehitis ja Muumimaja sümboliseerivad koos vastandlikku rahu – ühiskonnast eemal ja samal ajal maailmavaate peegeldus.

Näitusega tähistatakse ühtlasi 80 aasta möödumist esimese muumiloo sünnist ja 50 aasta möödumist esimese eestikeelse muumiraamatu ilmumisest.

Näitus on avatud 05. septembrist 2025 kuni 30. septembrini 2026.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum – Ligimese kaitseks

Eesti Tuletõrjemuuseumi ja Päästeameti näitus viib külastaja bastionikäikudesse, et tutvustada Eesti elanikkonnakaitse sajandipikkust arengulugu 1930. aastatest kuni tänapäevani. Eksponeeritakse fotosid, trükiseid, esemeid ning audiovisuaalseid materjale, mille kaudu uuritakse varjumise, kriisiks valmisoleku ja evakuatsiooni nõudeid. Näitus lõpeb käesoleval aastal spetsiaalselt näituse jaoks valminud intervjuufilmiga, milles peategelane meenutab 1944. aasta märtsipommitamist Tallinnas 10-aastase lapse mälestuste kaudu.

Näitus on avatud 13. maist 2025 kuni 31. maini 2026.

Kalamaja muuseum – Väljasõit Rohelise päikese maale. Ühe Kalamaja perekonna lugu

Kalamaja muuseumis avatud näitus jutustab ühe perekonna loo piirkonna ja ajaloo kaudu: esile tulevad kodu, identiteet, mälestused, ränne ja taastumine. Külastaja näeb fotosid, dokumente, pereobjekte ja narratiive, mis põimuvad kogukonna ja isikliku tasandiga. Lugu kosutab lootust – kuidas varemetest leida vundament, millele elu uuesti üles ehitada.

Näitus on avatud 25. septembrist 2025 kuni 6. septembrini 2026.

Tallinna Rahvaste Muuseum – Noore pealinna lood. Kirglikud kahekümnendad

Näitus Tallinna Rahvaste Muuseumis äratab ellu 1920. aastate Tallinna kogukondade lood läbi tosina tegelase pilgu. Külastaja näeb fotosid, dokumente ja visuaalseid kujundusi, mis toovad välja kontraste: uued kodud, elektritranspordist lendamiseni, mobiliseeritus ja lootused. Kujunduses ammutatakse inspiratsiooni Geomeetriast, rõhutades tollase Tallinna vormikeelt ja poliitilisi muutusi. 

Näitus on avatud 22. maist 2025 kuni 31. detsembrini 2026.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone – Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis

Hansa Liit oli peamiselt saksakeelsete kaubalinnade ühendus, mille kaubakontorid katsid kogu põhjapoolset Euroopat. Samal ajal oli see ka ettevõtlike kaupmeeste omavaheline ärialane võrgustik.

Näituse keskmes ongi kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkuse ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele. Näha saab esemeid, mis peegeldavad keskaegset rikkust, seni eksponeerimata arheoloogilisi leide ning mõningaid unikaalseid esemeid Hamburgist ja Riiast.

Näituse toimumispaik on märgiline – Suurgildi hoone oli Hansa Liidu ajastul Tallinna jõukaimate kaupmeeste esindushoone ning pärl põhjamaiste ärihoonete seas.

Näitus on avatud 28. maist 2025 kuni 10. jaanuarini 2027.

Kalamaja muuseum – Kopli maagiline realism

Näitus avab Kopli linnaosa unikaalset atmosfääri ja ajalugu ning ühendab kunstilised väljapanekud ja ajaloolised fotod, et kujutada Kopli elu ja selle eripära. Näitusel on esindatud nii tuntud kui ka vähemtuntud kunstnike teosed, mis pakuvad sügavat ja poeetilist pilguheitu Kopli igapäevaellu. Kalamaja muuseum võitis 2024. aasta maikuus Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.

Näitus on avatud 26. aprillist 2024 kuni 30. aprillini 2026.

Eesti Arhitektuurimuuseum – Suur-Vanalinn. 12 ulma

Näitus on katse luua dialoog eri viisil linnaga suhestujate vahel, millele vastavad 12 kunstnikku. Põhinedes näituse kuraatori Villem Tomiste uurimistööl, toovad kunstnikud vaatajata ette tuua aegade jooksul tekkinud visioonid – teisisõnu ulmad –  Vanalinna ümbritsevatest müüridest. Näitusel proovitakse avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire ning vihjata Tallinna ruumilisele dünaamikale.

Näitus on avatud 24. jaanuarist kuni 3. maini 2026.

Kui plaanid külastada mitut muuseumi, samas nautida mugavat linnakülastust ning raha ja aega kokku hoida, osta Tallinn Card. Kaardi saad osta 24, 48 või 72 tunniks ja külastada sellega ligi 50 Tallinna parimat muuseumi ja vaatamisväärsust. Lisaks annab kaart Tallinna ühistranspordis tasuta sõiduõiguse ning soodustusi ekskursioonidel, meelelahutuskohtades, söögikohtades ja poodides.

Soovitame osta Tallinn Cardi mobiiliäpi kaudu – nii saad lisaks personaliseeritud külastussoovitusi ning äpi mugava kaardifunktsiooni abil leiad hõlpsalt tee kõikide huvipakkuvate vaatamisväärsusteni.  

Lisavihje: kui kasutad Tallinn Cardi, saad Tallinna Teletorni, Loomaaeda ja Eesti Vabaõhumuuseumi eelisjärjekorras. 

NOBA on rahvusvaheline veebiplatvorm, kuhu on koondatud Tallinna ja teiste lähipiirkondade linnade kaasaegse kunsti näitused. Saidil on interaktiivne kaart, kust leiad ka lühemat aega avatud näitused suuremates ja väiksemates galeriides. Kalendri sisu valmib koostöös näituseasutustega, kes sisestavad ise infot, samuti hoiab NOBA tiim ise silma peal, et kõik olulisemad väljapanekud veebis olemas oleksid.

Tutvu NOBA näitustekaardiga.

Vaata muuseume ja atraktsioone kaardil