Millised näitused käivad praegu Tallinna muuseumides? Lisaks väärt püsinäitustele avardavad silmaringi ka perioodiliselt vahetuvad ajutised näitused, mis tutvustavad Eesti ja maailma ajalugu, kultuuri, kunsti ja teadust.
Sel suvel saab Telliskivi kvartali M hoones kogeda interaktiivset elamusnäitust „Da Vinci Genius“, mis annab põhjaliku ülevaate renessanssajastu suurmehe kunstiteostest ja leiutistest.
Aasta 2025 toob mitu põnevat aastapäeva Eesti ajaloos ja kultuuriruumis. Esimese eestikeelse raamatu ilmumise puhul tähistame Eesti Raamatu Aastat. Sel puhul on Niguliste muuseumis näitus „Eesti Raamat 500“, kus saab näha esimesi eestikeelseid tekste ning muid väga haruldasi trükiseid.
Sel aastal möödub 45 aastat 1980. aasta olümpiamängude raames toimunud Tallinna purjeregatist, mis tõi endaga kaasa suuri ehitusprojekte ja muutusi Tallinna linnaruumis. Eesti Arhitektuurimuuseum tutvustab näitusel „Tallinn täispurjes“ ambitsioonikat etappi Tallinna linnaarenduses, mille käigus kavandati enam kui 120 arhitektuuriobjekti. Mitmed realiseerusid nüüdseks tuntud hooneteks, kuid osad jäidki vaid kavanditeks.
Rahvusvaheliselt tunnustatud interaktiivne rändnäitus annab põneva ja põhjaliku ülevaate Leonardo da Vinci töödest ja avastustest ning nende mõjust maailmakunstile, teadusele ja tehnikale. Näitus ühendab tipptasemel audio ja videotehnoloogia haridusliku sisuga ning innustab mõtlema, kuidas da Vinci ideed suhestuvad tänapäeva ühiskonna ja teaduse arengutega. Näitus on ingliskeelse teksti ja audioga.
Näitus on avatud Telliskivi TLN M-hoones 25. aprillist kuni 30. oktoobrini 2025.
Näitus on põnev pilguheit Eesti naiskunstnike ajaloolistesse ridadesse ning vaatleb Hiiumaalt pärit meremehe tütarde Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei loomingut. Õed astusid Eesti kunstiellu 1910. aastate teisel poolel ning käsitlesid oma loomingus naisloojate jaoks ebatavalisi teemasid ja ajastul vähem hinnatud tehnikaid.
Väljapanekul on õdede akvarellid, joonistused, pisiskulptuurid, aga ka käsitsi valmistatud raamatud ja tarbeesemed. Näitust täiendab rikkalik fotomaterjal ja ülevaade õdede sõpruskonnast.
Näitus on avatud 14. märtsist kuni 31. augustini 2025.
Rahvusvaheline grupinäitus uurib keha ja keskkonna seotust järskude keskkonnamuutuste ajastul. Näitusel on esindatud Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike teosed koos Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike loominguga, käsitledes keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkust.
Näitus on avatud 7. veebruarist kuni 3. augustini 2025.
Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni esimesel isikunäitusel Eestis on eksponeeritud kuus mastaapset teost aastatest 2004–2025. Teosed pakuvad põnevat sissevaadet tunnustatud ja omanäolise kunstniku loomingusse, mis on mõjutatud popmuusikast, kunstiajaloost ning kaudsematest poliitilistest draamadest.
Näitus on avatud 16. maist kuni 21. septembrini 2025.
2025. aastal täitub 25 aastat Kadrioru kunstimuuseumi tegevusest Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti filiaalina.
Rahvusvaheline suurnäitus on juubeliaasta tähtsündmus, mis koondab ligi 50 Itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) teost Euroopa muuseumidest ja erakogudest. Näitusel saab põhjaliku ülevaate Strozzi mitmekülgsest loomingust, sealhulgas religioossetest pühapiltidest, portreedest, žanristseenidest ja natüürmortidest.
Näitus on avatud 29. märtsist kuni 6. juulini 2025.
Näitus tutvustab galeristi, kunstikoguja ja nüüdiskunsti populariseerija Reigo Kuivjõgi kollektsiooni, milles on esindatud mitmed eesti kunstnikud, alates tunnustatud meistritest kuni noorema põlvkonna talentideni.
Näitus on avatud 23. maist kuni 19. oktoobrini 2025.
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ja juubeli puhul tähistatakse Eesti Raamatu Aastat. Niguliste muuseumi näitusel esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.
Näitus on avatud 25. aprillist kuni 26. oktoobrini 2025.
Tallinna vanalinna südames avaneb harukordne võimalus tutvuda Portugali kunstipärandiga.
Näitus tutvustab maailmas ainulaadset ja hinnatud Portugali keraamiliste plaatide ehk azulejo’de traditsiooni. Kaunid kirevad plaadid katavad kirikute, kloostrite, paleede, metroojaamade ja elumajade seinu ning on saanud linnaruumi lahutamatuks osaks, peegeldades Portugali rikkalikku kultuurilugu juba üle 500 aasta.
Näitus on avatud 4. aprillist 7. septembrini 2025.
Näitus uurib avaliku ja eraomandi vahelisi suhteid, keskendudes NIMBY mõtteviisile (not in my backyard – mitte minu tagahoovis). Näitusel on eksponeeritud installatsioonid, maalid, videod, fotod ja skulptuurid, millel kujutatu keerleb kaasamise ja tõrjumise dünaamika ümber maakasutusega seotud vastuolude keskmes.
BANANA julgustab külastajaid süvenema küsimustesse, mis on seotud linnas ja maal toimuva arendustegevuse, üldsuse kaasamise, kohalike väärtuste ja omandiõigustega.
Näitus on avatud 22. märtsist kuni 3. augustini 2025
Katja Tukiainen on Pori linnast pärit soome maali- koomiksikunstnik, kelle loomingu suure ja olulise osa moodustavad roosades toonides maalid ja joonistused tüdrukutest.
Tukiaineni roosa looming on väljapanekul terve suve ning annab võimaluse tutvuda soome kaasaegse kunsti värvika esindajaga.
Näitus on avatud alates 28. märtsist 2025.
Näitusel näeb Eesti-Gruusia loomingulise kollektiivi Garbage Kids väljapanekut käsitsi loodud mööblist ja esemetest. Unikaalsete mööbliesemete loomisel on kasutatud kohalikke leidmaterjale, nagu murdunud oksad, vanaraud, kivi maha jäetud karjääridest.
Näitus on avatud 12. juunist kuni 12. oktoobrini 2025.
Prantsuse juurtega USA dokumentaalfotograaf Elliott Erwitti retrospektiivnäitus seikleb läbi tema seitsme loomekümnendi fotograafias ja toob esile mängulised argihetked, humoorikad vaatenurgad ja sügavustesse kiikavad mõtisklused.
Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, ühtaegu on esindatud ka tema varased ülesvõtted 1949. aastast ja hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist.
Näitus on avatud 21. märtsist kuni 31. augustini 2025.
Fotografiska tervitab algavat aastat, mil Tallinn kannab Euroopa Spordipealinna tiitlit, legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli retrospektiivnäitusega. Näitusel on väljas ligikaudu 60 fotot, millel kujutatud emotsionaalsete olustikuvaadete kaudu avaneb läbilõige Eesti spordikultuurist viimase 60 aasta jooksul. Fotodelt näeb erilisi hetki sellistelt sündmustelt nagu Tartu maraton ja Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja võistlused. Fotode taustalood on kirja pannud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi spetsialistid.
Näitus on avatud 24. jaanuarist 2025 kuni 18. maini 2025.
Hansa Liit oli peamiselt saksakeelsete kaubalinnade ühendus, mille kaubakontorid katsid kogu põhjapoolset Euroopat. Samal ajal oli see ka ettevõtlike kaupmeeste omavaheline ärialane võrgustik.
Näituse keskmes ongi kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkuse ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele. Näha saab esemeid, mis peegeldavad keskaegset rikkust, seni eksponeerimata arheoloogilisi leide ning mõningaid unikaalseid esemeid Hamburgist ja Riiast.
Näituse toimumispaik on märgiline – Suurgildi hoone oli Hansa Liidu ajastul Tallinna jõukaimate kaupmeeste esindushoone ning pärl põhjamaiste ärihoonete seas.
Näitus on avatud 28. maist 2025 kuni 10. jaanuarini 2027.
Pärast põhjalikke uuendusi avatakse Maarjamäe lossihoones taas esinduslik suvesaal meeleolunäitusega “Igavene suvi”, kus külastaja saab rännata ajas tagasi 19. sajandi lõpul lossis valitsenud õhustikku. Maarjamäe loss kuulus siis krahv Anatoli Orlov-Davõdovile, kes elas alaliselt Peterburis ja kasutas kaunist mereäärset residentsi suvitamiseks. Näitus lubab külastajal piiluda sisse aadliperekonna koju ja saada osa seal valitsevast muretust puhkusemeeleolust.
Näitus on avatud 24. aprillist kuni 23. novembrini 2025.
Näituse aluseks on Tallinna trammiliikluse enam kui sajandipikkune ajalugu, mis on linna igapäevaelu lahutamatu osa.
Inspiratsiooniks on ka viimased muutused – uue trammiliini avamine ja moodsate Pesa Twist trammide saabumine. Kuid lisaks ajaloolistele ja tehnoloogilistele aspektidele uurib näitus ka trammisõiduga seotud emotsioone ja ainulaadset atmosfääri.
Näitus on avatud 6. märtsist 2025 kuni jaanuarini 2026.
Näitus tutvustab 18.-19. sajandi Euroopa suuri merereise, kasutades kaarte, ajaloolisi esemeid ja navigatsiooniseadmeid. Tähtsal kohal on ka Eesti maadeavastajad, näiteks Adam Johann von Krusenstern. Lisaks käsitleb näitus kolonialismi ja imperialismi vastuolulist pärandit, mis varjutab teaduse silmis väärtuslikke avastusretki tänapäevani.
Näitusel kõrgub ka laevamast, mida mööda saab ronida kõrgele Lennusadama angaaride kupli alla. Hulljulgemad võivad panna end proovile ka vabahüppega masti tipust!
Näitus on avatud 19. oktoobrist 2024 kuni 31. augustini 2025.
Kunstirühmituse Noolegrupp (Triinu Jürves ja Villem Jahu) interaktiivne installatsiooninäitus ühendab kollaaže, animatsioone ja leitud materjale, mängides Kalamaja tööstusliku mineviku ja tulevikunägemustega. Näitus kutsub vaatajaid aktiivselt osalema, pakkudes nii muinasjutulisi elemente kui ka tõsiseid küsimusi humoorikas vormis.
Näitus on avatud 28. septembrist 2024 kuni 1. septembrini 2025.
Näituse keskmes on lood pärast taasiseseisvumist Eestisse elama asunud välismaa päritolu inimestest, kes peavad Eestit nüüd oma kodumaaks. Näitusel astuvad üles Venezuelat, Jaapanist, Prantsusmaalt, Gruusiast, Tšehhist, Türgist ja teistestki maailma eri paikadest Eestisse elama asunud inimesed, kellest igaüks jagab lisaks isiklikult siia jõudmise loole ka kaht eset – üks peegeldab tema päritolu ja rahvuslikku identiteeti ja teine ese sümboliseerib tema jaoks Eestit.
Näitus on avatud 7. juunist 2024 kuni 8. juunini 2025.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 100. sünnipäeva juubelinäitus toob esile värvikaid ja tihti üllatavaid lugusid Eesti teatri- ja muusikaelust. Eksponeeritakse haruldasi esemeid, dokumente ja fotosid, mis jutustavad lugusid tuntud ja tundmatutest tegelastest ning sündmustest. Esmakordselt on avatud kogu Teatri- ja Muusikamuuseumi maja ja külastaja pääseb näitust vaadates ka ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid.
Avatud 23. märtsist 2024 kuni 31. augustini 2025.
Näitus avab Kopli linnaosa unikaalset atmosfääri ja ajalugu ning ühendab kunstilised väljapanekud ja ajaloolised fotod, et kujutada Kopli elu ja selle eripära. Näitusel on esindatud nii tuntud kui ka vähemtuntud kunstnike teosed, mis pakuvad sügavat ja poeetilist pilguheitu Kopli igapäevaellu. Kalamaja muuseum võitis 2024. aasta maikuus Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.
Näitus on avatud 26. aprillist 2024 kuni 30. aprillini 2026.
2025. aastal möödub 45 aastat Tallinna olümpiaregatist, mis oli osa 1980. aasta Moskva olümpiamängudest.
Suursündmuse ettevalmistuseks planeeriti Tallinnas suurejoonelisi ehitustöid. Valmisid nüüdseks legendaarsed Pirita purjespordikeskus, Tallinna teletorn ja Olümpia hotell, kuid ehitati ka palju büroo-, kultuuri- ja eluhooneid ning mõned varem tööstuslikud mereäärsed alad avati rahvale.
Näitus tutvustab Tallinna üht ambitsioonikaimat linnaehituslikku projekti, mille käigus kavandati üle 120 arhitektuuriobjekti. Osa neist realiseerus, aga osa jäigi ideeks.
Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis 30. aprillist kuni 28. septembrini 2025.
2024. aasta suvel avatud Tiigriorg on Tallinna Loomaaia uusim ala. Tiigriorus on asunud elama Amuuri tiigrid ja neile tulevad seltsiks mitmed teised Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Lisaks kolib sinna ka Alpi ümiseja. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaiga sarnases keskkonnas, mis aitab Kaug-Ida loodusest ettekujutust saada.
Eesti Loodusmuuseumis on avatud näitus "Puudega linn", mis kutsub külastajaid mõtisklema looduse rolli üle linnakeskkonnas. Näitusel saavad külastajad tutvuda linnalooduse mitmekesisusega, avastada, kuidas linn ja loodus on omavahel seotud ning kuidas elurikkus linnas mõjutab meie igapäevaelu.
Näitus on avatud kuni 31. maini 2025.
Iga uus ala Tallinna Loomaaias toob elevust. Vastavatud vihmametsa ala tutvustab Kagu-Aasia unikaalset ja liigirohket looduskeskkonda. Vihmametsas kohtab nii öise eluviisiga linde ja loomi, kui ka veelembeid kiskjaid.
Kui plaanid külastada mitut muuseumi, samas nautida mugavat linnakülastust ning raha ja aega kokku hoida, osta Tallinn Card. Kaardi saad osta 24, 48 või 72 tunniks ja külastada sellega ligi 50 Tallinna parimat muuseumi ja vaatamisväärsust. Lisaks annab kaart Tallinna ühistranspordis tasuta sõiduõiguse ning soodustusi ekskursioonidel, meelelahutuskohtades, söögikohtades ja poodides.
Soovitame osta Tallinn Cardi mobiiliäpi kaudu – nii saad lisaks personaliseeritud külastussoovitusi ning äpi mugava kaardifunktsiooni abil leiad hõlpsalt tee kõikide huvipakkuvate vaatamisväärsusteni.
Lisavihje: kui kasutad Tallinn Cardi, saad Tallinna Teletorni, Loomaaeda ja Eesti Vabaõhumuuseumi eelisjärjekorras.
NOBA on rahvusvaheline veebiplatvorm, kuhu on koondatud Tallinna ja teiste lähipiirkondade linnade kaasaegse kunsti näitused. Saidil on interaktiivne kaart, kust leiad ka lühemat aega avatud näitused suuremates ja väiksemates galeriides. Kalendri sisu valmib koostöös näituseasutustega, kes sisestavad ise infot, samuti hoiab NOBA tiim ise silma peal, et kõik olulisemad väljapanekud veebis olemas oleksid.