Millised näitused käivad praegu Tallinna muuseumides? Lisaks väärt püsinäitustele avardavad silmaringi ka perioodiliselt vahetuvad ajutised näitused, mis tutvustavad Eesti ja maailma ajalugu, kultuuri, kunsti ja teadust.
Maailmakuulsa tänavakunstniku Shepard Fairey isikunäitus Fotografiska Tallinnas toob külastajateni üle 200 teose.
Kiek in de Köki renoveerimisjärgne uus püsinäitus avab Tallinna kaitseajaloo põnevaimad küljed ning toob külastajate ette vanima säilinud Tallinna kujutise.
Eesti modernismi suurkuju Ülo Soosteri 100. aastapäevale pühendatud näitusel Mikkeli muueumis näeb esmakordselt seni erakogudes olnud teoseid.
Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva tähistav näitus toob esmakordselt erakogudest publiku ette teoseid, mis kuuluvad Eesti modernismi ja sürrealismi pärandisse. Soosteri mänguline, ent sügav loome ühendab Ida-Euroopa kunstivoolud Euroopa sürrealismiga, pakkudes ainulaadseid sissevaateid tema joonistustesse ja maalidesse.
Näitus on avatud 18. oktoobrist 2024 kuni 4. maini 2025.
Urmas Lüüsi näitus tutvustab väljamõeldud tegelast härra N-i ja tema „majamuuseumi“. Lüüs toob vaatajateni uued objektid ja muuseumide arhiividest pärit tööd, käsitledes kodanluse teket Eestis. Näitus segab kujutlusvõimet ja ajaloolist peegeldust, pakkudes kunstilist vaadet klassi ja mälu teemadele.
Näitus on avatud 4. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.
Eklundi eesmärk on ellu äratada ja uuendada portreemaali traditsioone. Näituse koosseisu kuuluvad originaalsed siiditrükitud portreed seitsmest maailma mõju avaldavast inimesest. Portreenäitusel asetatakse traditsioonilist poliitilist võimu esindavate meeste portreed vastandina sotsiaalselt teadlike naiste portreed, et paljastadasotsiaalse lõhenemise ja võimu tasakaalu puudumise tagajärjed.
Näitus on avatud 31. oktoobrist 2024.
Tänavune triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu. Triennaali peanäitus keskendub rakenduskunsti uutele väljendusvormidele, rõhutades jätkusuutlikkust ja käsitööoskuste olulisust, eksponeerides tekstiili, keraamikat, klaasi ja installatsioone.
Näitus on avatud 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.
Näitus tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemislugu alates 1919. aastast kuni Teise maailmasõjani. Lisaks traditsioonilistele kunstiteostele on eksponeeritud ka taluesemed, etnograafilised esemed ja käsitöö. Paljusid teoseid, sealhulgas maale, graafikat ja skulptuure, esitletakse esmakordselt. Näitus annab ainulaadse ülevaate, kuidas need kultuuriväärtused muuseumisse jõudsid ja nende rollist kogude varajases ajaloos.
Näitus on avatud 21. septembrist 2024 kuni 2. märtsini 2025.
Sirja-Liisa Eelma minimalistlik ja kontseptuaalne kunst uurib tühjuse, vaikuse ja nähtava ning nähtamatu suhet. Näitusel, mis on inspireeritud 19. sajandi biedermeier-stiilis interjööridest, eksponeeritakse kunstniku uusimaid maalid, visandeid ja ajalooliste majade fotod. Eelma töödes leidub meditatiivseid hetki, mis kutsuvad esile sakraalset kergust ja igatsust kaotatud paradiisi järele.
Näitus on avatud 5. septembrist 2024 kuni 30. märtsini 2025.
Näitus uurib ükssarviku mütoloogiat ja sümboolikat, mille juured ulatuvad keskaja kunstis ja kirjanduses sügavale kristlikku ikonograafiasse. Ükssarvikut peeti puhtuse ja jõu sümboliks, mille maagilist sarve ja selle tähendust avatakse ekspositsioonis läbi kunstiteoste ja ajalooliste esemete.
Näitus on avatud 6. septembrist 2024 kuni 6. aprillini 2025.
Näitus tutvustab Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse, legendaarse Tartu sõpruskonna ühe keskse liikme Kaja Kärneri teoseid. Tema abstraktsed kompositsioonid ja rütmiliselt tasakaalustatud kollaažid peegeldavad ajastu tonaalsust ning peent irooniat. Näitus käsitleb ka tema rolli 1960. aastate kunstiliikumises, mis otsis repressioonide keskel uusi eneseväljendusvorme.
Näitus on avatud 25. oktoobrist 2024 kuni 16. märtsini 2025.
Eesti ühe kõige omanäolisema nüüdiskunstniku Jevgeni Zolotko näitus uurib eksistentsiaalseid teemasid nagu elu ja surma vahekord. Kunstnik kasutab mitmesuguseid meediume, sealhulgas installatsioone ja skulptuure, et luua sügav ja mõtlemapanev atmosfäär.
Näitus on avatud 31. maist 2024 kuni 5. jaanuarini 2025.
Näitus tutvustab Tallinna Mustamäe linnaosa ajalugu. 1960.-70. aastatel ehitatud linnaosa esindas oma ajastu innovaatilisemaid lähenemisi linnaruumile, kus ühes mikrorajoonis oli olemas kõik, mida eluks vaja – kodu, kool, töökoht ja meelelahutus. Näitus vaatleb kuidas piirkond on aja jooksul muutunud ning kuidas elanikkonna vananemine ja uued vajadused on piirkonna prestiiži mõjutanud.
Näitus on avatud alates 20. juulist 2023 ja jääb avatuks kaheks aastaks.
Näitus toob kokku 32 naiskunstnikku, kes uurivad inimkeha ja selle kaasaegseid kujutamisviise. Lõhkudes traditsioonilisi alastuse kujutamise tavasid, keskendutakse keha ausale ja mitmekülgsele kujutamisele, käsitledes ka sooidentiteeti, kehapositiivsust ja ühiskondlikke tabusid. Näitusel esindatud kunstnikud, sealhulgas eestlased Cloe Jancis ja Marlen Kärema, kutsuvad ajaloolisi narratiive ümber mõtestama ja avastama uusi kehalise visuaali tõlgendusi.
Näitus on avatud 13. septembrist 2024 kuni 19. jaanuarini 2025.
Tänavakunstnik Shepard Fairey toob Fotografiskasse üle 200 teose, mis seovad fotograafiat graafilise disaini, trükikunsti ja maalimisega. Näitus uurib õigluse, identiteedi ja ühiskondlike muutuste teemasid, esitledes nii kunstniku tuntumaid kui ka uusi teoseid.
Näitus on avatud 1. novembrist 2024 kuni 9. märtsini 2025.
Filmioperaatori Alar Kivilo ja fotograafi Saskia Kivilo ühisnäitus uurib visuaalse dialoogi kaudu kahe looja erinevaid maailmavaateid ja sarnaseid emotsioone. Saskia unenäoline ja dünaamiline visuaalsus vastandub Alari detailirohkele ja humoorikale lähenemisele, tekitades kaasahaarava näitusekogemuse.
Näitus on avatud 28. augustist kuni 24. novembrini 2024.
Fotomuuseumi uus teema-aasta keskendub kehale ja selle kujutamisele fotograafias. Näitus hõlmab teoseid alates fotograafia algusest Eestis kuni digiajastuni, esitades akti ja portreesid, mis kajastavad kunstiliste, tehniliste ja kultuuriliste muutuste ajalugu. Eksponeeritud on haruldased ja esmakordselt avalikkusele näidatavad fotod.
Näitus on avatud 24. maist 2024.
Kiek in de Köki suurtükitorni uus püsiekspositsioon tutvustab Tallinna kaitseajalugu ja kuidas vaprad tallinlased on läbi ajaloo oma kodulinna kindlustanud ja kaitsnud. Ekspositsioonil näeb põnevaid ajaloolisi esemeid ja kunstiteoseid, sealhulgas vanimat säilinud Tallinna kujutist: Mustpeade epitaafi, vennaskonna mälestuspilti Tallinna kaitsel langenud vendadele.
Näitus on avatud alates 4. aprillist 2023.
Näitus tutvustab 18.-19. sajandi Euroopa suuri merereise, kasutades kaarte, ajaloolisi esemeid ja navigatsiooniseadmeid. Tähtsal kohal on ka Eesti maadeavastajad, näiteks Adam Johann von Krusenstern. Lisaks käsitleb näitus kolonialismi ja imperialismi vastuolulist pärandit, mis varjutab teaduse silmis väärtuslikke avastusretki tänapäevani.
Näitusel kõrgub ka laevamast, mida mööda saab ronida kõrgele Lennusadama angaaride kupli alla. Hulljulgemad võivad panna end proovile ka vabahüppega masti tipust!
Näitus on avatud 19. oktoobrist 2024 kuni 31. augustini 2025.
Näitus avab parvlaeva Estonia loo, alates laeva ehitamisest kuni tragöödiani, mis tabas reisilaeva 1994. aastal. Eesti Meremuuseumi mälestusnäitus avab parvlaeva lugu alates ehitusest, erinevatest omanikest, sisustusest ja eluolust, asetades selle Läänemere parvlaevaliikluse laiemasse konteksti.
Näitus ei käsitle laevahuku põhjuste uurimist ega erinevaid õiguslikke järelmõjusid ja protsesse, vaid kulmineerub võimalusega rahulikult mõtiskleda ja iseendaga olla.
Näitus on avatud 28. septembrist 2024 kuni 30. märtsini 2025.
Näitus räägib elust 1924. aasta Pikal tänaval. Näitusel on väljas kümme 1924. aasta Pika tänava uudislugu, mis puudutavad avaliku elu erinevaid valdkondi ja kuhu on lisatud muuseumitöötajate kommentaarid. Näitusel esitletu on vaid killuke kõigest, mis Tallinna ühel vanimal tänaval minevikus on toimunud, kuid annab siiski põneva sissevaate sajanditagusele igapäevaelule Tallinnas.
Näitus on avatud alates 15. septembrist 2024 kuni 5. jaanuarini 2025.
Kunstirühmituse Noolegrupp (Triinu Jürves ja Villem Jahu) interaktiivne installatsiooninäitus ühendab kollaaže, animatsioone ja leitud materjale, mängides Kalamaja tööstusliku mineviku ja tulevikunägemustega. Näitus kutsub vaatajaid aktiivselt osalema, pakkudes nii muinasjutulisi elemente kui ka tõsiseid küsimusi humoorikas vormis.
Näitus on avatud 28. septembrist 2024 kuni 1. septembrini 2025.
Rahvusvaheline rändnäitus "Eiffel, aina kõrgemale" tähistab Eiffeli torni 135. sünnipäeva. Näitus pakub ajaloolist ülevaadet Gustave Eiffeli loomingust ja insenerisaavutustest, esitades 12 stendi, mis jutustavad Eiffeli torni ehitamise ja püsimajäämise loo. Ekraanivaba näitus on ligipääsetav ka vaegnägijatele kirjeldustõlke abil.
Näitus on avatud 18. aprillist kuni 5. jaanuarini 2025.
Näitus kutsub kaasa mõtlema Eesti mitmerahvuselise ajaloo, mitmekesiste ühiskondade korraldamise ja vähemusrahvuste õiguste üle. Näitus käsitleb integratsiooni, identiteeti ja kultuuridevahelist suhtlemist, pakkudes sügavat ülevaadet erinevate rahvusgruppide elust Eestis. Põhirõhk on Eestis oma kultuuromavalitsuse loonud juutide ja baltisakslaste põneval ajalool.
Näitus on avatud 10. aprillist 2024 kuni 2. märtsini 2025.
Näituse keskmes on lood pärast taasiseseisvumist Eestisse elama asunud välismaa päritolu inimestest, kes peavad Eestit nüüd oma kodumaaks. Näitusel astuvad üles Venezuelat, Jaapanist, Prantsusmaalt, Gruusiast, Tšehhist, Türgist ja teistestki maailma eri paikadest Eestisse elama asunud inimesed, kellest igaüks jagab lisaks isiklikult siia jõudmise loole ka kaht eset – üks peegeldab tema päritolu ja rahvuslikku identiteeti ja teine ese sümboliseerib tema jaoks Eestit.
Näitus on avatud 7. juunist 2024 kuni 8. juunini 2025.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 100. sünnipäeva juubelinäitus toob esile värvikaid ja tihti üllatavaid lugusid Eesti teatri- ja muusikaelust. Eksponeeritakse haruldasi esemeid, dokumente ja fotosid, mis jutustavad lugusid tuntud ja tundmatutest tegelastest ning sündmustest. Esmakordselt on avatud kogu Teatri- ja Muusikamuuseumi maja ja külastaja pääseb näitust vaadates ka ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid.
Avatud 23. märtsist 2024 kuni 31. augustini 2025.
Näitus keskendub Eesti toidukultuuri arengule ja traditsioonidele ning tutvustab erinevate ajastute toite, pidustusi ja söögiharjumusi, viies vaataja maitseküllasele ajarännakule. Eksponeeritud on lauanõud, retseptid ja toiduga seotud esemed, mis illustreerivad Eesti köögi mitmekesisust.
Näitus on avatud 11. maist kuni 31. detsembrini 2024.
Näitus avab Kopli linnaosa unikaalset atmosfääri ja ajalugu ning ühendab kunstilised väljapanekud ja ajaloolised fotod, et kujutada Kopli elu ja selle eripära. Näitusel on esindatud nii tuntud kui ka vähemtuntud kunstnike teosed, mis pakuvad sügavat ja poeetilist pilguheitu Kopli igapäevaellu. Kalamaja muuseum võitis 2024. aasta maikuus Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.
Näitus on avatud 26. aprillist 2024 kuni 30. aprillini 2026.
2024. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaal toob fookusesse jätkusuutliku arhitektuuri ja ressursside kasutuse. Kuraator Anhelina Starkova näitus keskendub bio-põhiste ja kohalike materjalide kasutamisele, esitades kliimamuutustega seotud väljakutseid. Näitus sisaldab installatsioone ja multimeedia esitlusi, mis toovad esile arhitektuuri rolli tuleviku linnade kujundamisel.
Näitus on avatud 11. oktoobrist kuni 1. detsembrini 2024.
2024. aasta suvel avatud Tiigriorg on Tallinna Loomaaia uusim ala. Tiigriorus on asunud elama Amuuri tiigrid ja neile tulevad seltsiks mitmed teised Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Lisaks kolib sinna ka Alpi ümiseja. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaiga sarnases keskkonnas, mis aitab Kaug-Ida loodusest ettekujutust saada.
Moekunstnik Liisa Kanemägi uurib näitusel keha ja rõiva suhet, kus higi ja lahustuvad materjalid loovad uusi mustreid. Taasluuakse moeloomingut, mis elab ja muutub koos kehaga. Näitus kutsub üles ümber mõtestama selliseid mõisteid nagu „valmis“, „räpane“, „ideaalne“ ja „katki“. Näitus on avatud kuni 31. detsembrini 2024.
Uni on üks meie tähtsamatest bioloogilistest vajadustest. Tervisemuuseumi unenäituse eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Näitus aitab paremini mõista, mis toimub une ajal inimese kehas ning kuidas oma unekvaliteeti parendada. Lisaks muuseumis koha peal olevale näitusele avatakse ka põnev unenägude virtuaalnäitus, kus saab tutvuda inimestelt kogutud unenägudega.
Näitus on avatud 14. aprillist 2023 kuni 17. novembrini 2024.
Iga uus ala Tallinna Loomaaias toob elevust. Vastavatud vihmametsa ala tutvustab Kagu-Aasia unikaalset ja liigirohket looduskeskkonda. Vihmametsas kohtab nii öise eluviisiga linde ja loomi, kui ka veelembeid kiskjaid.
Kui plaanid külastada mitut muuseumi, samas nautida mugavat linnakülastust ning raha ja aega kokku hoida, osta Tallinn Card. Kaardi saad osta 24, 48 või 72 tunniks ja külastada sellega ligi 50 Tallinna parimat muuseumi ja vaatamisväärsust. Lisaks annab kaart Tallinna ühistranspordis tasuta sõiduõiguse ning soodustusi ekskursioonidel, meelelahutuskohtades, söögikohtades ja poodides.
Soovitame osta Tallinn Cardi mobiiliäpi kaudu – nii saad lisaks personaliseeritud külastussoovitusi ning äpi mugava kaardifunktsiooni abil leiad hõlpsalt tee kõikide huvipakkuvate vaatamisväärsusteni.
Lisavihje: kui kasutad Tallinn Cardi, saad Tallinna Teletorni, Loomaaeda ja Eesti Vabaõhumuuseumi eelisjärjekorras.
NOBA on rahvusvaheline veebiplatvorm, kuhu on koondatud Tallinna ja teiste lähipiirkondade linnade kaasaegse kunsti näitused. Saidil on interaktiivne kaart, kust leiad ka lühemat aega avatud näitused suuremates ja väiksemates galeriides. Kalendri sisu valmib koostöös näituseasutustega, kes sisestavad ise infot, samuti hoiab NOBA tiim ise silma peal, et kõik olulisemad väljapanekud veebis olemas oleksid.