Kalamaja – puitmajad ja boheemlaslik võlu

Väikelinna mõõtu, tugeva kogukonna tundega, moodsas rütmis elav Kalamaja on Tallinna üks  vanemaid asumeid. Kalamaja on mõnus elupaik, kuid väärt avastamist ka neile, kes siin ise ei ela. Kes kord Kalamajja on jala tõstnud, tunneb, kuidas just siin on see koht, kus kohalike hulka sulanduda ja tunda, kuidas elu pulss just siin hoogsalt lööb. 

Keskajast alates on elanud Kalamajas kalurid, kalakaupmehed ja paadimeistrid. Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis Tallinna–Peterburi raudtee. Linnaossa kerkisid ühtäkki tohutu suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete uute töötajate sissevoolu.

Töötajate eluasemeks ehitatud puitmajadest on nüüdseks saanud arhitektuuripärand. Just need, Lenderi ja Tallinna tüüpi puitmajad annavad ka tänapäeval sellele piirkonnale unustamatu võlu. Kahekorruselised üleni puust Lenderi tüüpi majad valmisid linnastumise esimeses järgus 19. sajandi lõpus, 1920.–1930. aastatel ehitatud Tallinna majade iseloomulikuks tunnuseks on kaks sümmeetrilist puittiiba ja kivist trepikoda. Veel praegugi on Tallinnas umbes 500 sellist maja.

Huvilised võivad märgata sedagi, et osa Kalamaja vanast tööstuslikust infrastruktuurist on säilinud tänaseni. Näiteks Estonia klaverivabrik (Kungla 41) on tuntud kui üks maailma paremaid tiibklaveritootjaid. Paljusid tehasehooneid kasutatakse nüüd muul otstarbel, näiteks linna moodsa kunstielu koduna.

Kalamajas peaksid kindlasti ära käima arhitektuuri- ja ajaloohuvilised, aga ka kõik teised, kes tahavad näha Tallinna uuemat kunstimaastikku. See on üks Tallinna miljööväärtuslikest puitasumitest. Siin paikneb ka linna suurejooneline meremuuseum Lennusadam ja rahvusvaheliselt tunnustatud Stockholmi juurtega fotokunstimuuseum Fotografiska Tallinn. Noblessneri sadamalinnakust leiab aga põneva Proto avastustehase ja Kai kunstikeskuse. Perega tasub kindlasti minna ka Energia Avastuskeskusse. Kõik need uued keskused on oskuslikult sobitatud endistesse tööstushoonetesse.