Eesti vastlakombed
Kristlikus kalendris on vastlapäev paastu alguse eelne päev. Seda tähistatakse üle maailma erinevalt – paljudes inglise keelt kõnelevates riikides on see tuntud kui pannkoogipäev, Brasiilias aga peetakse siis hoopis karnevali. Prantsuskeelsetes riikides ja mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis nimetatakse seda päeva mardi gras’ks (prantsuse keeles tähendab see rasvast teisipäeva).
Meil Eestis on vastlapäeva puhul omad rahvakombed, mida on sajandeid põlvest põlve edasi antud.
Kombed ja uskumused
Ehkki vastlapäev on kristlik püha, kuulus see eesti rahvakalendrisse juba sajandeid enne kristlust.
Vanasti nimetati vastlapäeva ka lihaheiteks ja liugupäevaks. Need nimetused viitavad perioodile aastas, mil liha oli vähe, ja uskumusele, et pikk kelguliug toob eelseisvaks aastaks õnne.
Enamasti oli talveks varutud liha (tavaliselt sealiha) selleks ajaks otsa saanud, alles olid vaid seajalad. Kuna kariloomad hakkasid taas piima andma, asendasid piimatooted liha kuni kevade alguseni.
Samuti usuti, et kelguliu pikkus näitab, kui hästi linataim järgmisel hooajal kasvab. Seetõttu sõitsid paljud pereliikmed, eriti perenaine, sel päeval kelguga mäest alla. Linast tehti omal ajal suur osa riietest ja mida pikemaks linataim kasvas, seda rohkem ja kvaliteetsemat kangast valmistada ning müüa sai.
Kelgutamine on armastatud vastlakomme ka praegusel ajal. Küll aga käivad tänapäeval kelgutamas enamasti lapsed, kelle jaoks on see lihtsalt lõbus ajaveetmise viis. Sellegipoolest usuvad paljud inimesed ka tänapäeval, et pikk liug toob õnnelikuma aasta.
Mida eestlased vastlapäeval söövad?
Vanasti söödi vastlapäeval ära viimane talvest järelejäänud liha. Traditsiooniliselt seajalgu, mida küpsetati herneste või ubadega. Vanade eestlaste üks põhitoite oli ka odrajahutaignast küpsetatud karask.
Tänapäeval süüakse Eestis vastlapäeval peamiselt hernesuppi ja vastlakukleid.
Õiget hernesuppi keedetakse hernestest, teistest köögiviljadest ja suitsusealihast. Nõnda valmib erilise suitsumaitsega toitev ja täidlane roog. Paljud pered valmistavad hernesuppi kodus ise kas täiesti ise või võttes appi purgisupupõhja, mida siis oma maitse järgi täiendada. Vastlapäeval tasub hoida silma peal ka restoranide lõunasöögipakkumistel – mitmel pool on lootust hernesuppi mekkida.
Rahva lemmik on kahtlemata vastlakukkel, mida leiab kohvikutest ja poodidest juba nädalaid enne vastlapäeva. Pakjudes peredes valmistatakse kukleid ka ise.Traditsiooniliselt on Eestis tehtud vastlakuklid kas lihtsalt vahukooretäidisega või moosi ja vahukoorega. Levima on hakanud ka Soome ja Skandinaavia traditsioonidest inspireeritud martsipanitäidisega kuklid. Paljudes Tallinna kohvikutes lastakse vastlakukleid valmistades loovus valla ja klassikaliste kuklite kõrval valmistatakse ka näiteks vastla-croissante ja jäätisetäidisega kukleid.
Kuigi valik muutub aasta-aastalt aina mitmekülgsemaks, on enamikul meist kujunenud väga kindel arvamus selle kohta, milline kukkel on kõige õigem ja parim.
